Väärteoasi nr. 4-08-9160 KOHTUOTSUS (resolutiivosa) Eesti Vabariigi nimel 21.oktoobril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho juuresolekul, kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri Tartumaa politseiosakonna esindaja juhtivkonstaabel Velmo Punniski ja menetlusaluse isiku Urmas Muug’i (IK 36012052744, elukoht X, X, X, X) osavõtul arutades avalikul kohtuistungil väärteoasja nr. 2780,08,011861 liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi leidis: Urmas Muugile on koostatud väärteoprotokoll 24.augustil 2008.a. kell 20.23 toime pandud rikkumise eest, kuna ta Puiestee tänaval juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus väärteoasjas nr. 2607,08,012823 otsusega ära võetud 17.juulist kuni 19.septembrini 2008.a. Sellega rikkus Urmas Muug liikluseeskirja § 70 p 1 ja pani toime liiklusseaduse § 741 lg 2 rikkumise. Urmas Muug tunnistas, et juhtis sõidukit, kuid ta ei olnud enda sõnul teadlik, et tema juhtimisõigus on eelmise väärteootsusega piiratud. Ta juhtis sugulasele kuuluvat sõidukit, mille kohta oli olemas volitus. Urmas Muugi sõnul peale eelmise väärteoprotokolli kättesaamist helistas politseisse, et teada saada, milline on tema suhtes tehtud otsus. Ta kuulis telefonis, et määratud oli rahatrahv, kuid enda väitel ei kuulnud, et tema juhtimisõigus on ära võetud. Otsusele eelneva väärteoprotokolli oli ta kätte saanud, kuid ei olnud seda tähelepanelikult lugenud ega teadnud täpselt, millal tema suhtes otsus avaldatakse. Rahatrahvid on maksmata, kuna ei ole selleks raha jätkunud. Kohtutäituriga ei saavutanud ta maksmise suhtes samuti kokkulepet. Urmas Muugi sõnul on ta valmis trahvida tasuma kui saab novembris kätte kartulimüügi raha. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik oli teadlik oma rikkumisest ja ei pidanud vajalikuks talle tehtud otsusega tutvuda. See, et telefonis ei edastati info vaid rahalise karistuse kohta ja juhtimisõiguse äravõtmist ei mainitud, ei ole usutav. Isik on varasemalt hulgaliselt erinevate rikkumiste eest väärteokorras karistatud ja peab olema seega teadlik väärteoasjas tehtavate otsuste avaldamise korrast. Kuna rahatrahvid on Urmas Muugil alates 2003.a. tasumata, siis on alust teda karistada arestiga. Kohus asja hinnanud leidis, et Urmas Muugi rikkumine on tõendamist leidnud. Isikul oli eelneva, 26.juuni 2008.a. väärteootsusega, eriõigust piiratud 2 kuuks, s.o 17.juuli kuni 16.september 2008.a. Käesolev rikkumine oli toime pandud 24.augustil 2008.a., seega piisavalt hiljem, et isikul oleks olnud aega tutvuda eelmise väärteoprotokolli järgi koostatud otsusega. On ilmne, et varasemalt hulgaliselt väärteokorras karistatud isikule on teada, kuidas väärtotsusega tutvumine ja kättesaamine käib. Helistades sai Urmas Muug teada tema suhtes tehtud otsuse sisu. Tema väited, et telefoni teel talle ei edastatud infot lisakaristuse kohta ja nimetati vaid rahatrahv, ei ole usutavad. Seega saab järeldada, et Urmas Muug teades, et tema juhtimisõigus on piiratud, istus piirangu ajal autorooli. Urmas Muugi rikkumist kinnitavad sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.augustist 2008.a. ja 26.juuni 2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2602,08,012823, millega määrati Urmas Muugile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Karistusregistri õiendi järgi on Urmas Muugi varasemalt väärteokorras karistatud erinevate väärteorikkumiste eest ja talle on mõistetud erineva suurusega rahatrahve. Nimetatud rahatrahvid on kõik tasumata. Muuhulgas on alates 2007.a. teda erinevate liiklusalaste rikkumiste eest karistatud 8 korral. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud arvata, et varasemate rahatrahvide määramine ei ole Urmas Muugile mingit positiivset mõju avaldanud ning vaatamata rohketele karistustele ta jätkas õigusrikkumisi. Isik on töövõimeline ega ole esitanud kohtule andmeid, et rahatrahvide mittetasumiseks oleks mingeid mõjuvaid põhjendusi. Seega ei ole Urmas Muugi järjekordse rikkumise eest põhjendatud karistada liiklusseaduse § 741 lg 2 ette nähtud kergemaliigilise karistusega ja talle tuleb määrata karistuseks arest. Kuna isiku suhtes ei ole varem raskemaliigilist karistust kohaldatud, siis on põhjendatud määrata talle esmakordne raskem karistus sanktsiooni alammäära lähedal. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada ja mõista Urmas Muugile karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi arest kaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.