Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Aleksei Kustov on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta 17.12.2006 a. kella 22 ajal viibides Tallinn Xxxkorteris, omavahelise tüli käigus lõi rusikaga JM vähemalt kaks korda rusikaga näkku, tekitades kannatanule valu ja mitteeluohtlikke kehavi-gastusi – pea ja kaela põrutuse. Seega Aleksei Kustov teise inimese löömise ja tervisekahjustuse tekitamisega pani toime kehalise väärkohtlemise s.o.
Samuti tema samal ajal ja samas kohas, viibides üksinda JM korteris, kättemaksuks, peksis vihahoos puruks M kuuluvat mööblit, kodutehnikat, koduelektroonikat, akna, korteriukse. Lõhkumise käigus vigastas oma kätt, määrides verega korterisisustust ja seinu, teki-tades kannatanu hinnangul kahju kokku 80505 krooni. Seega Aleksei Kustov, võõra asja rikkumise ja hävitamisega tekitades olulise kahju, pani toime asja rikkumise ja hävitamise s.o.
Süüdistatav Aleksei Kustov tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes osaliselt süüdi ja taotleb kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon
on leidnud tõendamist aga
Süüdistatav Aleksei Kustov ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et talle helistas M, kellega sõbrutseb kolm aas-tat. M palus tal autot remontida. Pärast remonti M kutsus enda juurde, kus joodi ära üle liitri konjakit. Tema naine lahkus Mi juurest kella 20 paiku ja ta helistas naisele kella 23 ajal, et saadaks talle takso. Naine ütles, et takso ootab ja ta hakkas end riidesse panema, kuid ootamatult M lõi talle laubaga vastu nägu. Ninast hakkas verd jooksma. Ta kaotas teadvuse ja teadvusele tulles Mi korteris ei näinud. Püüdis korterist väljuda, kuid uks oli lukus. Ta ehmus, arvates, et M läks sõpru kutsuma. Toas nägi tõstekangi ja võttis küljest pommid ning kangiga purustas kaks akent ja televiisori. Ta oli paanikas ja tahtis sellega äratada tähelepanu. Kogemata lõhkus sektsioonkapi klaasi. Kohale saabus politsei. Tal oli klaasi lõhku-misega vigastatud sõrm. Tal oli Mi löögist veel ninaluumurd ja kaks suurt verevalumit silmade all. Ta kirjutas avalduse politseisse tema peksmise kohta Mi poolt. Kohtuistungil Kustov kinnitab, et ta tekitas kannatanule korteris toimunud lõhkumisega materiaalset kahju summas 17470 krooni. Kannatanu JM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta tunneb Kus-tovit kaks aastat, töötasid koos. 17.12. Kustov tuli tema juurde koos abikaasaga ja Kustov aitas tal autot remontida. Seejärel ta kutsus Kustovi enda poole ning koos joodi ära 0,5 l. brändit. See-järel hakkasid kätega maadlema ja ta võitis. Pärast maadeldi veel vasaku käega, kuid selle käigus Kustov haaras tal kaelast kinni ja lõi rusikaga pähe. Ta lõi Kustovile vastu ninaselga ning Kustovil hakkas ninast verd jooksma. Kustov vihastas ja lõi talle vastu. Seejärel Kustov jooksis köögist võetud noaga tuppa ja tahtis teda lüüa. Ta põikles eemale ja noa löögist lõikas katki särgi. Ta jooksis esimesele korrusele appi kutsuma ja 10 minuti pärast tulid kohale politseinikud. Korteriust ei avatud, kuid korterist oli kuulda lõhkumist. Umbes 5 minuti pärast uks oli lahti ja köögis oli lõhutud akna väike osa, löödud läbi külmkapp, külmkapi ülaosa oli pööratud pahupidi, köögilaua klaaslauaplaat kildudeks lõhutud, köögikapi klaas lõhutud, kapiuks löödud läbi, lõhutud toaakna suurem osa, sektsioonkapi klaasid, vaip, diivan, toa seinad ja kaks tugitooli määrdunud verega, lõhutud akvaarium, lõhutud televiisor Samsung ja ei tööta arvuti-televiisori monitor. Lillepotist välja tiritud kunstpalm. Plastakende vahetus toas 6500 krooni ja köögis 4000 krooni, 4500 krooni külmkapi Snaige vahetus, 10000 krooni sektsioonkapp, 4000 krooni televiisor, 400 krooni akvaarium, 5100 krooni metalluks ja muu vara ning remont. Kokku tekitati kahju 80505 krooni. Mi ja Kustovi vahel toimunud vastastamise protokollist nähtuvalt mõlemad kinnitavad omavahelist kaklust ja eelnevalt alkoholi tarvitamist. Koridoris hakati omavahel kaklema ja jätkati kaklemist suures toas. Tunnistaja MS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta tuli kella 22 ajal koju ja korteris elukaaslase juures viibis viimase tuttav Aleksei. Umbes poole tunni pärast neil tekkis omavaheline riid ning esimesena hakkas vehkima Aleksei ning lõi J näo piirkonda. Seejärel hakkas Aleksei lõhkuma toas olevat vara. Peksis vara segamini ka teises toas ning köö-gis. Keegi appi ei tulnud ja ta helistas politseisse. Kokku tekitati talle kahju summas 50000 kroo-ni. Tunnistaja VJ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 17.12.2006 a. õhtul ta kuulis maja ühes korteris hääli ja nagu inimeste kaklust. Ta läks korterisse ja kuulis sam-me ülevalt mööda treppi tulemas. Nägi uksesilmast vastaskorteri uksele koputamas 51 korteris elavat M ja kuulis, et kutsub politseid. Kuni politsei tulekuni nägi trepil JMi, kes ütles, et korteris on Aleksei. M oli tema juures ja nende tulekul mindi üles. Politseinikud toi-metasid Aleksei õue ja ta käis Mi korteris. Seal oli suur segadus ja asjad olid katki. Tunnistaja SL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tema ütlused haakuvad VJ ütlustega. Aleksei Kustovi süü on peale tema enda ja teiste ütluste veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, patsiendikaardiga ja muude arstlike tõenditega / t.l. 5 – 15, 21 – 24, 59 /. Kriminaalasjas kogutud materjalide kohaselt ja kohtuistungil Kustovi poolt antud selgitustega tuvastati tema süü
Kustovile esitati ka süüdistus
Kriminaalasja materjalides kannatanu poolt mitmel korral antud ütlustest nähtub, et Kustovi poolt temale tekitati materiaalset kahju erinevates summades. Kuigi kannatanu esitas 26 ja 29. veebruaril 2008 a. toimunud kohtuistungil kalkulatsiooni talle tekitatud kahju kohta summas 80505 krooni, kuid kriminaalasja materjalides ei ole Mi poolt esitatud tõendeid ega dokumente, milli-sed tõendaksid Kustovi poolt tekitatud kahju suurust summas, mille kannatanu esitas kohtueelsel menetlusel. Kohus ei saa aktsepteerida kannatanu poolt 26 ja 29 veebruaril 2008 a. toimunud kohtuistungitel esitatud dokumentidega, s.o. Kustovit süüdi tunnistada
Kohus ei saa süüdistatava Aleksei Kustovi olukorda raskendada, sest lühimenetluses toimub asja arutamine kriminaalasjas olevate materjalide alusel ja kriminaalasja materjalide hulgas ei ole tõenduslikke dokumente sellise summa tekitamises Kustovi poolt.
järgi toimepandud kuriteo koosseis eeldab olulise kahju koosseisulist olemasolu, kuid kannatanu pole mingite dokumen- tidega kinnitanud kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et talle tekitati nimelt Kustovi poolt materiaalset kahju summas 80505 krooni. Kohtueelsel uurimisel tunnistajana üle kuulatud Mi elukaaslane MS selgitas, et talle tekitati materiaalset kahju summas 50000 krooni, kuid mingeid tõenduslikke materjale ja tõendeid ta kohtueelsel uurimisel ei esita-nud ja samuti teda ka kannatanuks ei tunnistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tuvastatav nii kannatanu Mi kui ka süüdistatava Kustovi ütlustest, et nad tarvitasid ohtralt alkoholi ja seejärel hakkasid maadlema ning kaklema ja kakluse käigus nad ka kukkusid, selle tagajärjel purunesid ka mõningad asjad. Süüdistatav Kustov kinnitas, et ta tõesti lõhkus kannatanu korteris olevaid asju ja kannatanule tekitatud kahju suuruseks hindas summas 17470 krooni ning on nõus selle summa ka kannatanule hüvitama. Kannatanu pole kohtueelse uurimise käigus Kustovi poolt esitatud kalkulatsiooni dokumentaalselt ümber lükanud ja Põhiseaduse § 22 alusel keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Seega kohus leiab, et Aleksei Kustovi teos puudub
Kohtuliku eeluurimise ajal Aleksei Kustov esitas avalduse JM kriminaalvastutusele võtmise kohta selles, et Mi poolt toimepandud tegevuse tõttu purunes ninaluu, kuid M suhtes lõpetati kriminaalmenetlus.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, töökoha positiivset iseloomustust, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. 17. märtsil 2008 a. Harju Maakohtu kohtuotsusega Aleksei Kustov tunnistati süüdi
järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ja
järgi rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära.
MS § 238 lg. 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning Aleksei Kustovile lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära s.o. 10000 krooni.
järgi 2 Süüdi tunnistada Aleksei Kustov
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 ( üheksakümmend ) miinimumpäevamäära s.o. 4500 ( neli tuhat viissada ) krooni Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 60 ( kuuskümmend ) miinimumpäevamäära s.o. 3000 ( kolm tuhat ) krooni. Lähtuvalt sellest, et 17.03.2008 a. Harju Maakohtu jõustumata kohtuotsuse kohaselt Aleksei Kustov tasus talle mõistetud rahalise karistuse summas 10000 ( kümme tuhat ) krooni 17. aprillil 2008 a. Krediitpanga kaudu, seetõttu 7000 ( seitse tuhat ) krooni Kohtute Raamatupidamiskeskusel vajalik tagastada Aleksei Kustovi kontole 4278604630109 kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse juurde lisatud kaks maksekorraldust nr. 010, 011 edastada koos jõustunud kohtuotsusega Kohtute Raamatupidamiskeskusele. 3 Välja mõista Aleksei Kustovilt tsiviilhagi JM kasuks summas 17470 krooni. Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.