4-07-6894\7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Raplas Väärteoasja number 4-07-6894 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Menetlusosalised Kaebaja: Helgi Rekkaro isikukood 43912250294 elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx Esindaja: Tarmo Merivälja, xxxxxxx, xxxxxxx xxx.xxx-xx Kohtuvälise menetleja esindaja: Tanel Alasmaa Väärteoasi Helgi Rekkaro kaebus Lääne Politseiprefektuuri otsusele nr.2700,07,003065 7.11.2007.a. Kohtuistungi toimumise aeg 4.09.2008.a. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Pärnu Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 22.09.2008.a. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus oli kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 22.09.2008.a. Helgi Rekkaro saab kassatsiooni esitada vaid vandeadvokaadist esindaja vahendusel. Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Rapla Politseijaoskonna otsusega nr.2700,07,003065 karistati Helgi Rekkaro 7.11.2007.a. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 lg.2 alusel rahatrahviga 35 2 trahviühikut, so 2100 krooni, kuna ta rikkus Raikküla valla koerte ja kasside pidamise eeskirja p.12 nõudeid. Otsuse tegemise aluseks oli Helgi Rekkarole 9.10.2007.a. koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt ei suutnud Helgi Rekkaro tagada oma kahe koera lahti pääsemist xxxxxxxx-xxxxx talu aiast, mille tulemusena pääsesid koerad aiast välja ja murdsid maha A Rle kuulunud 9 lammast, tekitades sellaga omanikule kahju 17 597 krooni ulatuses. Kaebaja seisukoht ja tõendid Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 p.1 lg.1 alusel. Kaebajal on kaks sõbralikku, hästi toidetud koera, keda lammaste murdmises süüdistada on alusetu. Kaebaja koerad on öösiti ruumis kinni, üks magab talu eesruumis luku taga ja teine on laudas loomade hulgas. Kui kujutleda, et koerad oleksidki lahti pääsenud, ei oleks nad kindlasti kodust 4-5 kilomeetri kaugusele läinud, vaid jäänud kodu lähedusse. Kaebaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et vahetult peale lammaste murdmist tema poole ei pöördutud ega vaadeldud tema koeri. Vajadusel oleks ta ühe koertest „magama pannud“, et lahangul kindlaks teha, kas loom on lambaid kiskunud. Kaebaja esindaja hinnangul on väärteoasja kohtuväline menetlus läbi viidud vääralt, kuna vahetult peale toimunut „oleks politsei pidanud Helgi Rekkarole kõik teatavaks tegema“. Kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, tulnuks koguda asitõendeid. Helgi Rekkarot ei ole välja kutsutud, talle tema õigusi ja kohustusi tutvustatud ega antud võimalust ütlusi anda. Tunnistaja E L ütluste kohaselt on ta pensionär ja käib tihti õel abiks. Ööl vastu 10.08.2007.a. oli ta õe juures ning võib kinnitada, et keegi maja juures öösel signaali ei andnud. Koerad pani ta õhtul ise lauta kinni ja hommikul olid nad seal. Tunnistaja ei usu, et koerad nii kaugele võõrasse koplisse läksid ja seda, et nad üldse on võimelised lambaid murdma. Tunnistaja H H ütluste kohaselt tunneb ta kaebaja koeri, kuna on sageli Helgi Rekkaro loomi ravitsemas käinud. Oma pikaajaliste kogemuste põhjal ei kahtlustaks tunnistaja Helgi Rekkaro koeri lammaste murdmises. Murdja koer peab olema oma olemuselt tige, teine soodustegur on tõug. Kaebaja koerad on „sellised lorud“. Oma laudas nad loomade vastu mingit huvi ei ole ilmutanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud väited ja tõendid ei anna alust kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate A R, H T, K T ja P T ütlustes, mille kohaselt H, K ja P T nägid ööl vastu 10.08.2007.a. A Rle kuuluvas lambakarjas kahte koera, kes peale hirmutamist liikusid suunas, kuhu jääb ka Helgi Rekkaro elukoht. Sündmuskohale saabunud A R koos K Tga sõitsid lambakoplist lahkunud koeri otsima. A R sõitis kaebaja maja juurde ja nägi, kuidas kaks koera tulid tema kopli poolt, läksid Helgi Rekkarole kuuluva lauda kaudu elumaja ümbritsevasse sisehoovi ning mõni minut hiljem tulid sama teed pidi jälle välja. K T ütluste kohaselt oli tegemist samade koertega, keda ta eelnevalt lambakoplis oli näinud. Tunnistajate A R ja K T ütlused, samuti Pärnu Maakohtu jõustunud otsus tsiviilasjas nr.4-07-4185 kummutavad kaebaja väite, et tema koerad on alati kinni. Kus Helgi Rekkaro oma koeri öösiti hoiab, selles osas on vastuolud ka kaebaja enda ja tunnistaja EL ütlustes. Viimane kinnitas kohtuistungil, et pani koerad 9.08.2007.a. õhtul karjalauta kinni, kus nad olid ka järgmisel hommikul. Oma kaebuses kinnitab Helgi Rekkaro, et üks koertes magab alati talu eesruumis ja teine laudas. Tunnistaja H H, E L ja kaebaja enda hinnang selle kohta, et viimasele kuuluvad koerad ei ole oma 3 loomu poolest võimelised lambaid kiskuma, on oletuslik. Tunnistaja R V ütluste kohaselt on koerte käitumine ettearvamatu. Üldteada on asjaolu, et koer võib oma kodus, peremehe läheduses või oma pere loomade suhtes käituda sootuks teisiti, kui ringi hulkudes. Lähtuvalt kahe veterinaari poolt kohtus antud ütlustest on kaebaja etteheide kohtuvälisele menetlejale, et viimane jättis kaebajale kuuluvate koerte vaatluse teostamata, põhjendamatu. Nii R V kui H H kinnitasid kohtus, et koerte väline vaatlus vaevalt midagi andnuks. Arvestades Helgi Rekkaro suhtumist oma koerte võimalikku süüsse nii kohtuvälises menetluses kui kohtus, on vähetõenäoline, et ta nõustunuks oma loomade hukkamisega pelgalt tõendamise eesmärgil. VTMS ei sätesta, millise tähtaja jooksul peale õigusrikkumise toimumist peab kohtuväline menetleja koostama väärteoprotokolli, kuid kindlasti ei saa ta seda teha enne, kui on kindlaks teinud kõik protokolli koostamise aluseks olevad asjaolud. Kaebaja esindaja väide, et Helgi Rekkarole ei ole enne kohtuistungit antud võimalust ütlusi anda, on asjakohatu, kuna väärteoprotokollist nähtuvalt keeldus ta ütlusi andmast. Samuti keeldus Helgi Rekkaro protokolli allkirjastamast ja selle koopiat vastu võtmast, loobudes seega ise VTMS § 19 lg.1 p.1 sätestatud õiguse teostamisest. Kohtunik: Anne Randjärv