Tõlge vene keelest Väärteoasi nr 4-07-3833 12.septembril 2008.a KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Viru Maakohus koosseisus: kohtunik Aleksei Lavrovski, sekretäri Jelena Daškevitši juuresolekul, kaebuse

§ 7430

lg 1 ning karistatud vastavalt trahvidega: - 200 trahviühiku ulatuses, s.o 12 000 krooni, Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus 7-ks kuuks ja 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni. Väärteoasja materjalidest on teada, et 18.06.2007.a kella 03.00 paiku Andrei Rjašin juhtis IdaVirumaal, Vaivara vallas, aiandusühistus „K“ maja nr 48 juures alkoholijoobes olles mootorsõidukit, ignoreeris tahtlikult politseiniku signaali (sisse olid lülitatud sinine ja punane vilkur koos) mootorsõiduki peatamiseks, s.o Andrei Rjašin rikkus Liikluseeskirja § 5 ja § 76 p 1, pani toime väärteod Liiklusseaduse §

§ 7430lg 1 järgi.

Kohtule 30.07.2007.a esitatud kaebuses Andrei Rjašin märkis, et tehtud otsusega ei nõustu täielikult ja kaebab otsuse edasi täies ulatuses. 18.06.2007.a koos tuttava V M sõitis kella 02.00 paiku oma isikliku autoga oma suvilasse „K“. Liikumise ajal teda keegi ei peatanud. Sõitis oma maja aiavärava juurde, jättis mootori seisma. Seisid sõbraga tänaval ja ajasid juttu. 15-20 min möödudes kuulis signaali ja nägi politseiauto vilkureid. Politseiautost hüppasid välja 2 politseinikku ja küsisid, kelle auto. Ta vastas. Siis nad käskisid istuda tal nende autosse. Küsimusele, millisel alusel, siin on tema kodu ja istuda ei kavatse. Tema ja politseinike vahel algas sõnelus. Nad hakkasid teda haarama kätest ja tahtsid panna käeraudu. Tema väljendas nördimust. Kisa peale tuli välja suvilanaaber F L, küsis konflikti põhjust. Politseinikud kutsusid välja veel 2 politseiautot ja turvafirma auto. Teatas telefoni teel politseisse nende kaastöötajate tegudest. Talle vastati, et sellised töötajad neil on ja politsei tegevus on seaduslik. Siis ta ütles, et ta on oma kodus ja hakkab tegema, mida tahab. Võttis pakiruumist pudeli viina ja tegi mõne lonksu. Politseinikud tundsid rõõmu, tulid talle kallale, lõid ta jalust, väänasid käsi aj pandi käerauad, tõukasid politseiautosse ja viisid linnahaiglasse, kus oli visuaalselt tuvastatud joobe aste. Hiljem sai teada, et politsei pidas ta kinni justkui selle eest, et juhtis autot joobeseisundis. Justkui nad sõitsid Narva-Narva-Jõesuu teel tema taga ja kätte said alles tema suvila juures. Leiab, et see on vale. teel teda keegi ei peatanud, objektiivseid tõendeid, et ta oli auto roolis joobeseisundis, ei ole. Leiab, et politsei otsus on ebaseaduslik. Palub politsei otsus täies ulatuses tühistada ja menetlus lõpetada. 2 Kohtuistungil kaebuse esitaja toetas oma kaebust ja selgitas, et pärast seda, kui ta parkis oma auto oma suvila juures, 5-7 min pärast sõitis juurde politseiauto ja talle esitati, et ta sõitis suure kiirusega, ei peatunud politsei märguande peale. Hakkasid panema ilma igasuguse hoiatuseta käeraudu. Radari andmeid talle ei esitatud. Helistas politseisse, kus küsis politsei tegevuse kohta. Talle öeldi, et kõik on õige. M oli tema suvila territooriumil. Sõitis kohale veel politseinikke. Kui tahtsid talle käeraudu panna, ta avas pakiruumi, võttis välja pudeli viina ja jõi ära. K ütles, et seda ta vajaski ja 5 inimest tulid talle kallale, panid käerauad ja viisid haiglasse. Seal määrati kerge joobeseisund. Tema suhtes algatati kriminaalasi, et ta nagu tõukas politseinikku. Seda, et tema taga sõitis politseiauto, ta ei näinud. Tee tema suvilani on auguline ja jäärakutes. Füüsiliselt ei ole võimalik näha tagant tulevat autot. Nähtavus on meetrit

1. Oma auto roolis oli kaine. Kohtuistungil on kaebuse esitaja esindaja taotlusel üle kuulatud tunnistajad: V M, kes ütles, et tema tuli Tallinnast. Rjašin tuli talle oma autoga vaksalisse vastu, et sõita tema suvilasse. Ta oli kaine. Suvilaase jõudnud ta viis kotid toiduainetega ja instrumendiga majja ja selle aja jooksul sõitis kohale politsei. Möödunud oli 4-5 minutit, kui politsei tuli. Tuli majast välja ja nägi juba politseinikke sisselülitatud laternatega autoga. Hetkel, kui politseitöötajad kohale sõitsid, ta oli aia taga. Nad tahtsid panna Rjašinile käeraudu. Tahtis minna Rjašini juurde, kuid talle soovitati minna eemale. Siis Rjašin võttis autost viina ja jõi umbes lonksu. Siis sõitis kohale veel politseitöötajaid, panid Rjašinile käerauad ja viisid ta minema. F L, kes ütles, et kõik toimus öösel. Vaatas telerit, kuulis, kui sõitis kohale auto. Arvas, et tuli naaber. 5 min pärast kuulis sireeni ja jooksis majast välja. Nägi politseitöötajaid, Rjašin seisis tara juures. Politseinikud läksid Rjašinile kallale, siis sõitis kohale veel 2 politsei autot, nad murdsid ta maha ja viisid minema. Ta ei näinud, kas Rjašin tarvitas konflikti ajal politseiga alkoholi. M seisis politseiauto juures. Konflikti olemust ei tea. Politsei esindaja taotlusel on üle kuulatud tunnistajad: M D, politseikonstaabel, kes ütles, et koos tagas K Vaivara vallas Metsa tee ja aiandusühistu „V“ ristmikul korravalvet. Vastu tuli auto, mis valgustas neid ja keeras suunatuld näitamata vasakule. Nad lülitasid sisse vilkurid ja hakkasid autot jälitama. Nägid auto numbrit, vahe autode vahel oli meetrit
2. Juht ei peatunud, lisas kiirust nii, et auto rataste alt lendasid kivid. Jõudnud kurvini, mis pööras suvila poole paremale, auto lisas kiirust. Rjašini suvilani oli umbes 500 meetrit. Nad lülitasid sisse signaali. Juht eiras seda. Kui auto suvila juures peatus, ta väljus ja läks auto juurde. Auto uksed avanesid, roolis istus Rjašin. Ta esitles end Rjašinile ja palus dokumente. Samal ajal väljus autost politsei loata ka reisija. Rjašin ütles, et ei soovi täna meiega rääkida ja lahendab kõik küsimused homme. Nad palusid Rjašinit tulla politseiauto juurde kontrollima tema alkoholijoovet, kuna temalt tuli alkoholi lõhna. Rjašin väljus autost ja politsei palvele, tulla auto juurde, ei reageerinud. Rjašinile pandi süüks politsei korralduse mittetäitmine peatumisest, dokumentide mitteesitamine, keeldumist minna politseiautosse joobeseisundi kontrollimiseks. Liikumise ajal maanteel juht tegi katse jõuda minema politsei eest, lisas kiirust ja seetõttu ta oli sunnitud kinni hoidma reisija istme käepidemest. Kui Rjašin tuli autost välja, reisija suundus aiavärava poole. Reisija oli krundil ja ei saanud kõiki sündmusi näha. Rjašin ütles, et nad on siin ebaseaduslikult, siin on tema maa. Tema takistas minna tal aiavärava juurde. Nad olid sunnitud kutsuma täiendava toimkonna. Mõne aja möödudes tuli veel 2 patrulli koosseisus – K, K, G. Patrulli oodates olid samas olukorras. Rjašin tõukas teda eemale. Ta hoiatas Rjašinit, et kui ta hakkab end nii ülal pidama, nad 3 panevad talle käerauad. Rjašin tõukas teda ja ta lõhestas vastu aeda küünarnuki ning sai põrutuse. Rjašin rääkis kogu aeg neile, et ta ei sõitnud autoga, oli oma krundil. Reisija ei saanud minna Rjašini majja, kuna nad ei suutnud leida võtmeid. Hiljem tuli kõrvalmajast välja mees ja see mees näitas neile auto võtmeid, millised Rjašin viskas üle aia. Rjašin väljendas end valjusti ja tahtis tõmmata naabrite tähelepanu. Kogu selle aja Rjašin oli nende silma all ja ei saanud ilma nende loata kuhugi minna. Kui tuli täiendav patrull, siis Rjašin nõustus läbima haiglas arstliku läbivaatuse, kuid ei soovinud minna politseiautosse. Tema suhtes kasutati füüsilist jõudu ja ta oli toimetatud haiglasse. Ta arvab, et autojuht Rjašin nägi nende autot Metsa tänava ja a/ü „V“ tee ristmikul, kuna tema auto valgustas neid teel. Ajal, kui Rjašin osutas neile vastupanu, ta sai küünarnuki põrutuse vastu aeda. Lisab, et konflikti ajal Rjašin helistas
3. Helisignaali nad lülitasid sisse kui lähenesid juba Rjašini suvilale. I K, politseikomissar, kes ütles, et oli öövahetus. Kella 03 paiku öösel teostas koos D liiklusjärelevalvet. Olid Metsa tänava ja a/ü „V“ ristmikul. Ilmus auto, mis liikus aedade suunas. On kindel, et autojuht märkas politseiautot. Auto tegi ohtliku vasakpöörde. Ilmus kahtlus, et juht on joobes. Lülitasid sisse vilkurid ja märkasid, et juht suurendas kiirust ja katsub nende eest varjuda. Vilkurid valgustasid teed hästi. Auto sõitis a/ü „K“ territooriumile, siis nad lülitasid sisse sireeni ja järgnesid talle. tee pikkus on 600 meetrit ja Rjašini aiamajani on 600-800 meetrit. Silmist seda autot nad ei kaotanud. Tee relfjeef on suured käänakud. Kiirus oli äärmine. Auto sõitis mööda tänavat ja tegelikult peatus tänava lõpul. Autojuht Rjašinile oli esitatud, et ta ei täitnud peatumisnõuet ja talle pakuti läbida alkoholi test. Ta keeldus ja nõudis läbivaatust haiglas. Autos oli veel reisija M. Rjašin tegi katse varjuda oma majas, nad panid tal tee kinni. Rjašini maja oli lukus, M otsis võtmeid, millised Rjašin talle viskas. Intsidendi ajal Rjašin traumeeris tema kollegi – D. Siis nad võtsid vastu otsuse panna talle käerauad, kuid temast oli raske jagu saada. Rjašin on suur mees ja oli higine. Temast tuli alkoholi lõhna. Ta katsus esile kutsuda naabrite tähelepanu, selle kisa peale tuli naaber. Kogu selle aja Rjašin oli nende silmade all, ta ei saanud pakiruumi avada ja viina juua. Kutsusid välja täiendava toimkonna, tuli 2 ekipaaži. Rjašin toimetati haiglasse, seal tuvastati keskmine joove. Koostati protokoll. Nad nägid, et autot juhtis Rjašin, nad hoidsid temaga lühikest vahemaad ja Rjašin maja juurde jõudsid temaga ühel ajal. Konflikti ajal Rjašin katsus kellelegi helistada, kuid ei tea öelda, kas see jutuajamine toimus või mitte. Politsei esindaja märkis, et autojuhi peatamise ja tema jälitamise aluseks on ebakindel sõit. Seetõttu oli politseil alus Rjašini auto peatamiseks. Leiab, et Rjašin nägi politseitöötajate autot ja oli kohustatud peatuma. Leiab, et tunnistajate M ja L ütlused ei ole usaldatavad, nad ei saa olla heausksed tunnistajad. Nende ütlused on vastukäivad. Politseitöötajad hoidsid Rjašinit kogu aeg silmade all ja ta ei saanud vabalt viina pruukida. Kuna Rjašinil puudus võimalus pruukida viina kinnipidamise ajal, ta oli joobeseisundis ajal, kui juhtis mootorsõidukit. Seetõttu on olemas väärteo koosseis –mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis. Politseitöötajate ütlused on usaldatavad. Puudub alus otsuse tühistamiseks. Palub jätta otsus jõusse. Kohtuistungil on avaldatud väärteoasja materjalid: - Andrei Rjašini ütlused ülekuulamise ajal (tl 6), et kell 03 öösel oli oma kodus aiandusühistus „K“ majas nr 48 ja autoga, r.m.XXX, kuhugi ei sõitnud. Oli tänaval. Panin katust kinni, seetõttu pani mootori tööle. Politseinik I K juuresolekul jõin viina 100 gr ringis. Kirjutatud omakäeliselt. Täiendan – ei näinud, kui politseiauto juurde sõitis; 4 - - - 18.06.2007.a väärteoprotokolli AB 871493; Andrei Rjašini joobeseisundi tuvastamise protokolli, kus on märgitud: 1) keeldus testist alkomeetri kasutamisega; 2) keeldus minemast arstlikule läbivaatusele; Samal ajal Rjašin kirjutas omakäeliselt: „soovin ekspertiisi“. Andrei Rjašini arstliku läbivaatuse akti nr 426, millega on tuvastatud, et ta oli keskmises alkoholijoobes (tl 3); otsuse Rjašini kõrvaldamisest mootorsõiduki juhtimisest; konstaabel M D ülekuulamise protokolli (tl 8-9), kus ta märkis, et 18.06.2007.a teostasid koos juhtivkonstaabel K liiklusjärelevalvet teel a/ü „K“ suunas. Kella 03 paiku öösel tuli neile vastu auto, mille juht teostas juhtimist ebakindlalt, tegi nimelt ohtliku kiirusega järsu vasakpöörde a/ü „K“ teele. Nad lülitasid sisse vilkurid. Hakkasid jälitama. Aga Mercedes Benz, r.m. XXX, juht suurendas kiirust ega täitnud nende seaduslikku peatumisnõuet. Lülitasid sisse sireeni. Juht aga ei peatunud, sõitis maja nr 48 juurde. Tuli autost välja ja ütles, et tema autot ei juhtinud. Palusid esitada dokumendid. Ta ütles, et midagi esitama ei hakka. Tegid kindlaks, et juht oli Andrei Rjašin. Palusid tal tulla läbivaatuseks politseiautosse. Ta keeldus ja hakkas end ülal pidama agressiivselt, suundus oma maja poole. Proovides teda peatada, ta hakkas end lahti rebima ja osutas vastupanu, tõukas teda vastu metallist piirdeaeda. Kohaldada käeraudu oli võimatu, seetõttu otsustasid kutsuda täiendava toimkonna – P K, A I ja DM. Kuid Rjašin jätkas enda agressiivset ülalpidamist, ei soovinud autosse minna. Tuli kasutada füüsilist jõudu. Rjašin toimetati linnahaiglasse, kus tuvastati keskmine joobeaste. Seejärel ta toimetati politseiosakonda; 07.07.2007.a politsei väärteootsuse nr 2330,07,
4. Kuulanud ära kaebuse esitaja, tema kaitsja, tunnistajad, politsei esindaja arvamuse, uurinud väärteoasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et Ida Politseiprefektuuri otsus tuleb jätta muutmata, Andrei Rjašini kaebus aga järgmistel alustel rahuldamata: - kohus tugineb tunnistajate politseitöötajate M D ja I K ütlustele, kes ütlesid ühetähenduslikult, et nad nägid, kui sõiduki Mercedes Benz juht Andrei Rjašin juhtis autot suurel kiirusel, sõitis suunda näitamata a/ü „K“ poole ja kutsus sellega esile kahtluse oma seisundi suhtes. Vaatamata sisselülitatud vilkuritele ja seejärel signaalile autojuht ei peatunud, eiras politseitöötajate seaduslikke korraldusi. Kohus usaldab politseitöötajate ütlusi, kuna need ühtivad väärteoasja materjalidega, s.h tunnistaja MD eeluurimisel antud ütlustega. Kohus peab neid objektiivseteks ja asjaoludele vastavateks. Samal ajal oli objektiivselt tuvastatud, et autot juhtis auto omanik Andrei Rjašin, kes oli keskmises joobeseisundis. Kaebuse esitaja joobeseisund on fikseeritud joobeseisundi tuvastamise aktis nr 426, samuti on fikseeritud Rjašini keeldumine testist alkomeetri kasutamisega. Kohus leiab, et ebakindel pööre suurel kiirusel vasakule a/ü „K“ poole ja suunatule puudumine vasakpöörde teostamisel kutsus esile enne ristmikku seisnud politseinikel kahtluse autojuhi seisundi suhtes ja see oli aluseks tema peatamisele. Kitsal ja käänulisel teel ei olnud aga politseitöötajatel võimalust jälitatavast autost mööduda ja nad lülitasid sisse sinised ja punased vilkurid, seejärel helisignaali. Autojuht aga ei reageerinud politseitöötajate seaduslikule korraldusele peatumise suhtes, ei peatunud, kiirendas kiirust ja katsus teda jälitava politseiauto eest varjuda. Kohus usaldab politseitöötajate ütlusi, kes hoidsid jälitatavat autot silmnähtaval. Tunnistajate V M ja F L kohtuistungil antud ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt. Nende ütlused ei ühti väärteoasja materjalide kogumiga. 5 Kahtluse kutsuvad esile nende tunnistajate ütlused, kes on esitatud kaebuse esitaja poolt tunnistajatena pika aja möödudes, mitte kohtueelse uurimise ajal. Kohus ei saa usaldada ka kaebuse esitaja Andrei Rjašini enda põhjendusi, mis ei ühti tema enda ütlustega, antud kohtueelsel uurimisel. Nii kirjutas Andrei Rjašin omakäeliselt ülekuulamise protokollis, et oli oma majas nr 48 a/ü „K“ ja oma autoga kuhugi ei sõitnud, sulges katust ja seetõttu pani mootori käima. Samal ajal kaebuses ja põhjendustes kohtuistungi ajal ütles, et sõitis a/ü-sse „K“ oma suvilasse koos M. Politsei teda ei peatanud, teda jälitanud politseiautot ei näinud, ei näinud vilkureid. politsei auto sõitis tema maja juurde 15-20 min hiljem pärast tema kohalejõudmist (kirjutatud kaebuses), 5-7 min hiljem pärast tema kohalejõudmist (märgitud selgituses kohtuistungil). Kaebuse esitaja põhjendused selle kohta, et ta võttis oma maja juures auto pakiruumist pudeli viina ja tegi mõne lonksu, on ümber lükatud tunnistajate M D ja I K ütlustega. Seetõttu kohus ei saa märgitud vasturääkivuste tõttu toetada kaebuse esitaja ja tema tunnistajate nägemust. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Väärteomenetluse seadustiku § 29 järgi ettenähtud asjaolusid, mis välistavad väärteoasja menetluse, ei tuvastatud, vaid on tuvastatud, et teod, milles Andrei Rjašinit süüdistatakse olid olemas, s.o mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja mootorsõiduki juhi Andrei Rjašini poolt tahtlik kohustusliku peatumise signaali, s.h sinise ja punase vilkuriga ja helisignaaliga, eiramine. Nimetatud teod on väärtegu ja kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

§ 7430lg 1 järgi õigesti.

Andrei Rjašin karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid uurimisel ei tõendatud. Lähtudes sellest kohus leiab, et karistus on Andrei Rjašinile määratud vastavuses karistuse kohaldamise alustega. Karistuse suuruse vähendamiseks aluseid ei ole, kuna eelmenetluses ja kohtuistungil kaebuse esitaja süüd toimepandud väärteos ei tunnistanud ja karistuse suuruse vähendamist ei taotlenud. Karistuse väärtegude eest määras selleks pädev asutus – Ida Politseiprefektuur. Eeltoodu alusel, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-de 132-135 järgi, kohus OTSUSTAS: Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Andrei Beljajevi 07.07.2007.a otsus nr 2330,07,007895 jätta täies ulatuses muutmata, Andrei Rjašini kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30-päevase tähtaja jooksul edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades eelnevalt kirjalikult maakohtule kaebuse esitamisest 7-päevase tähtaja jooksul. Aleksei Lavrovski Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi