4-08-1893\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2008.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-1893 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Väärteoasi Toomas Allikas’e kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 12.02.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,000422 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Toomas Allikas, isikukood 37904160231, elukoht xxxxxx xxx x xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond Kohtuistungil osalesid Toomas Allikas ja kohtuvälise menetleja ametnik Üllar Kütt RESOLUTSIOON Jätta Toomas Allikase kaebus rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse 12.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,000422 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 12.02.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2510,08,000422 on karistatud Toomas Allikast liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 rikkumise eest. 21.01.2008.a kella 8.06 ajal juhtis Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
2. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra, sõites kiirusega 124+-4 km/h. Sellega pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud ja kergendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei ole esitatud. Väärteo eest on karistuseks määratud rahatrahv 1800 krooni s.o 30 trahviühikut ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kaebaja taotlus Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et talle ei esitatud kiiruse mõõtja taatlemise dokumentatsiooni, alarmsõiduki juhtimise tunnistust, ametitõendit ega ka relvaluba ning ei küsitud seletust. Ta ei ületanud lubatud sõidukiirust ning tegemist pidi olema menetlejapoolse eksitusega. Eksitus võis olla tingitud veoautost möödasõidust lubatud kiirusega, kuna enne teda möödus mitu sõidukit samast veoautost lubatud sõidukiirust ületades. Sõidukiiruse mõõtmine võis toimuda teise sõiduki suhtes. Olles varem karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest ning olles viinud käitumise liikluses eeskirjade kohaseks ei olnud lubatud kiiruse ületamist. Juhul kui kohtuväline menetleja ei muuda oma seisukohta, siis peab vajalikuks eksperimendi teostamist, et tuvastada, kas oli võimalik fikseerida sõidukiirust. Kuna ebatäpne kiiruse fikseerimine võis olla tingitud ka seadme tehnilisest rikkest, siis tuleb teha töökorras oleku kontroll. Protokoll ei ole tõend. Ainult siis saab seda tõendina kasutada, kui sisaldab menetlusaluse isiku ütlusi. Ütluste kaudu oli menetleja teadlik, et tegemist on eksliku menetlusega. Menetleja ei ole suvatsenud midagi kontrollida. Samuti ei ole võetud eraldi dokumendina ütlusi asjaolude selgitamiseks. Samuti pole esitatud talle kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Kohtuvälise menetleja otsus peab olema täielikult tõendatud ja alles seejärel saab ta teha õige ja õiglase otsuse. Mitteeksisteerivad asjaolud ei saagi olla tõendatud. Seetõttu taotleb otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja taotleb kohtuistungit ja soovib osa võtta istungist. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse kohta Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Karistuse määramisel on arvestatud seda, et Toomas Allikas omab mitmeid kehtivaid karistusi lubatud piirkiiruse ületamise eest rohkem kui 21 km/h. Oma tegevusega on seadnud ohtu enda ja teiste liiklejate turvalisuse. Varasemad karistused ei ole mõju seaduskuulekusele avaldanud. Lisakaristusega karistamine on põhjendatud. Kaebuses märgitud mõõteriista number ei ole õige. Mõõteriist oli taadeldud ja tal on taatlemistunnistus, mis oli kaasas mõõtjal. Näidatakse alles küsimise järel. Mõõteriist oli testitud 21.01.2008 kell 7.00 ja töökorras. Alamsõiduki juhtimise tunnistus ja relvaloa kontrollimiseks ei ole menetlusalusel isikul õigust. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist on näha, et kiirust ei mõõdetud möödasõidul. Ilmselt pole menetlusalune isik aru saanud, millal täpselt kiirust on mõõdetud. Samuti pole teda karistatud selliselt nagu kaebuses näidatakse. Ilmselt on menetlusalune isik segamini ajanud teise vaidlustatud otsuse asjaolud, nimelt on segamini aetud kaks erinevat rikkumist ja kaebusest on raske aru saada, milline osa käib millise rikkumise juurde. Eksperiment ei ole enam teostatav, kuna sama liiklussituatsiooni ei ole võimalik taastada. Menetlusalusele isikule on tutvustatud kiirusemõõteseadme kasutamise ja väärteoprotokolli, kuhu on saanud kanda oma seletuse. Kiiruse mõõtmine on teostatud taadeldud ja töökorras seadmega vastava koolituse läbinud ja pädevust omava politseiametniku poolt. Mõõtetulemus on igati usaldusväärne. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja soovib kohtuistungist osa võtta. Kohtuistungil menetlusalune isik jäi kaebuse asjaolude juurde. Politsei vastus ei ole muutnud tema seisukohta. Süüdistus pole piisavalt tõendatud. Piisav argument on see, et politseinike ütlused läksid lahku, rääkides üksteisele vastu. Ilmselt ei mõõdetud tema auto kiirust. Otsus tuleb tühistada. 2 Kohtuväline menetleja jääb otsuse õigsuse juurde. Kiirust mõõtis vastava väljaõppega politseinik ja tegi seda taadeldud mõõteriistaga. Kiiruse ületamine on tõendatud mõõteprotokolliga. Kümme kuud hiljem ei saagi tunnistaja enam täpselt mäletada kõiki asjaolusid. Mõõteriist saab ikka olla ühe politseiniku käes. Protokoll on koostatud vahetult peale mõõtmist ja mõõteseadmeprotokoll tõendab seda. Kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuistungil on ära kuulatud tunnistajate ütlused. Tunnistaja T. Idavain on tõendanud, et Houpolainen fikseeris sõiduki kiiruseks 124 km/h. Peale selle peatas auto käega märguande peale. Mõõtmisel ei olnud segavaid asjaolusid ega teisi sõidukeid. Kurvi tagant tuli kaebuse esitaja auto ja siis ilmusid teised autod. Aparaat mõõdab esimese auto kiiruse. Tunnistaja I. Houpolainen on tõendanud, et kurvist tuli sõiduk kiirusega 124 km/h, mis sai mõõtmistulemuseks. Aparaadis oli fikseeritud ainult üks näit. Aparaat oli testitud ja töökorras. Tunnistaja A. J on tõendanud, et oli Allikase autos kõrvalistuja. Enne, kui politsei neid peatas, sõitsid nad mööda veoautost, siis omakorda sõitsid neist mööda kaks sõiduautot. Nendel ei olnud kiiret ja kiirus ei olnud suur. Hindab kiirust tunde järgi. Möödasõitnutel oli suurem kiirus, mistõttu oli üllatus, et kinni peeti. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile väärteoasjatoimikus (tl 21) on kasutatud liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR nr AS004169, mis on taadeldud (tunnistus TTRSS-07/00088) ja testitud 21.01.2008 kell 7.
3. Seade on olnud töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, sademeteta ja pimeda ajal ning märja teekattega teel. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 124 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h, seega ületas menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusalune isik on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga tutvumist (tl 21 pöördel). Menetlusaluse isiku poolt on protokolli kantud ütlus, et olen protokolliga tutvunud, ettekanne fabritseeritud. Kiiruse ületamine on leidnud märgitud protokolliga tõendamist. Kiiruse ületamine on leidnud tõendamist ka tunnistajate T. Idavainu ja I. Houpolaineni ütlustega. Eksimist pole võimalik sellest dokumendist tuvastada, samuti seadme tehnilist riket, nagu menetlusalune isik on väitnud. Talle on ka tutvustatud kiirusemõõteseadme protokolli, mida tõendab menetlusaluse isiku allkiri protokolli pöördel. Menetlusaluse isiku vastupidised ütlused või mitteeksisteerinud asjaolud on tõendamata. Vastulause kaudu esitada vastuväiteid on jätnud kasutamata. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kogumis tunnistajate ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud menetlusaluse isik poolt mootorsõiduki juhtimine kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra. 3 Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. Tegemist on LE § 124 p 2 nõude rikkumisega (suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h) ja väärtegu on õieti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus ei ole neid tuvastanud. Menetlusalune isik on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. Kohus ei suutnud tuvastada politseinikest tunnistajate ütlustes vastuolu. Kas oli valge või hämar või pime aeg ei ole oluline süüteo asjaolude ülekontrollimisel. Tunnistajad politseiasutusest on samuti tõendanud, et liikus ka teisi autosid. Aga nad on jäänud kindlaks, et mõõdeti menetlusaluse isiku auto kiirust. Sama tõendab kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, kus on märgitud: liikus mitu sõidukit, kiirema objekti jälgimine. Tunnistaja A. J ütlused ei tõenda millal kiirust mõõdeti ja kui suure kiirusega nad liikusid. Seetõttu ei ole võimalik tunnistaja ütlusi arvestada. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest ei ole menetlusalune isik tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut politseiasutuse menetluse ajal. Sama on toimunud kohtumenetluse ajal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele (tl 23) on menetlusalusel isikul alates 2003.a liiklusseaduse rikkumisi ja sellekohaseid karistusi 8 juhul, millest on kiiruse ületamisega tegemist 4 korral. LS § 7422 lg 3 alusel on juhtimisõigus ära võetud 4 kuuks 17.05.2007.a otsusega, s.o samasuguse tegevuse eest 29.04.
4. Peale seda on toime pannud selle arutatava teo 21.01.2008 ja veel 7.10.2007 raudteeülesõidukoha ületamisega seotud väärteo. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta, kuid karistusregistri seaduse § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaeg viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- või lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Nii on menetlusalusel isikul kustumata väärteo karistusi kiiruse ületamise eest. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses karistuse määramise põhjenduses – menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Menetleja on tuvastanud korduva lubatud kiiruse ületamine ning lähtunud eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest lisakaristuse kohaldamisel. Seega on põhjendatud kohaldamist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised liiklejad. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid ning tegemist on riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Seetõttu ei ole arvestatavad menetlusaluse isiku poolt esitatud põhjused, miks ei ole võimalik teda karistada. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asjas ei esine arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada 4 ning seda, et lubada ei või endale ka juhuslikku kiiruse ületamist. Rikkumine ei ole esmakordne, isikule on liiklus- ja karistusparktikas selgeks saanud, mida toob endaga kaasa kiiruse ületamine või muu liiklusalane rikkumine. Menetlusalune isik ei ole ainult rahatrahvidest järeldusi enda jaoks teinud, nagu ei ole juhtimisõiguse äravõtust järeldusi teinud. Järeldusi ei teinud ka peale protokolli koostamist, jättes vastulause esitamata kohtuvälisele menetlejale. Kohtuväline menetleja on jälginud väärteomenetlusõigust ja juhindunud karisatuse kohaldamise alustest. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 12.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,000422 tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7422 lg 2 ja
5. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5