← Eesti

4-08-9233\1

4-08-9233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-9233 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi

) § 132 p l palub menetleja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et kõnealune kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega 10.08.2008.a koostatud väärteoprotokollis, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et käesolevas ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks

-s sätestatud alustel. 2

(3)4-08-9233 Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist majanduslikel põhjustel, so T. Gutman`i kui õpilase jaoks on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi tasumine ülejõukäiv. Samuti palub T. Gutman arvestada karistuse mõistmisel tema puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et T. Gutman`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. T. Gutman`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes ning kaebaja majanduslikku olukorda, so kaebuse esitaja puhul on tegemist õppiva isikuga, kes väärteo materjalide kohaselt ei oma iseseisvat sissetulekut. Kohus asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt T. Gutman`ile määratud karistust on võimalik vähendada 135 trahviühikuni, so 8100 kroonini. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimise näol joobeseisundis on tegemist väga raske rikkumisega. Kuid arvestades konkreetse teo ohtlikkust ja süü suurust ning lähtudes KarS § 56 lg 1 leiab kohus, et eelmainitud suuruses karistus on piisav käesoleva liiklusalase õiguserikkumise toimepanemise eest mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes

§ 132

p 2 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel H. Hallimäe` poolt 05.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,012939 kuulub osaliselt tühistamisele, so kohus vähendab kaebuse esitajale menetleja poolt määratud karistust ning karistab T. Gutman`i LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 135 trahviühikut, so 8100 krooni. Rubo Kikerpill Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.