4-08-6037\3

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 6037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Valeri Helmar juuresolekul kaebaja: Igor Smoljakov kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Andrus Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2008 a. Igor Smoljakovi kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2318, 08, 005850 tema suhtes mõistetud karistuse vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et teda karistati LS § 74 – 19 lg. 1 alusel rahatrahviga 210 trahviühikut s.o. 12600 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Soovib vaidlustada lisakaristuse osas, ta pole kunagi varem saanud rahatrahve joobnud juhtimise eest. See oli esimene väärtegu ja rahatrahv. Ta tarbis alkoholi
3. mail ja järgmisel päeval läks sõitma ning alkomeetri abil tuvastati tal jääknähud. Kohtuistungil kaebaja jääb kaebuse sisu juurde. Lisab vajadusest jätta alles juhtimisõigus, sest töötab sadamas ja iga hetk võidakse välja kutsuda. Juhistaaz on 22 aastat. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebajat tuleb karistada lisakaristusega s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebaja pole esitanud kohtule tõendit, mis ametikohal töötab, et see töö vajab juhtimisõiguse olemasolu. Lähtudes rikkumise suurusest ja suhtumisest teosse võimalik juhtimisõiguse äravõtmise vähendamist 3 kuuni. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Smoljakov 10.
4. kell 11.52 Lõime tänaval juhtis mootorsõidukit joobnud olekus. Seletuses Smoljakov kirjeldab, et tarvitas alkoholi eelmisel päeval ja juhtis mootorsõidukit
5. mail ja ei teadnud, et tal võisid olla alkoholi jääknähud. Samal päeval kell 12.07 saatekirja alusel joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks toimetati Igor Smoljakov liiklusprofülaktika eesmärgil Wismari haiglasse. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt Smoljakovil tuvastati alkoholijoove 0,61 %o ja vere analüüsi ta ei nõudnud. Väärteoasjas otsuse kohaselt Smoljakov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht: - Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 a. määruse nr. 120 § 11 alusel isiku toimetamisel ametiisik koostab saatekirja tervishoiuasutusse, millele märgitakse ka nõutavad andmed s.h. ka saatmise eesmärgi, kuid saatekirjast nähtub, et Smoljakov saadetakse ekspertiisi liiklusprofülaktika põhjusel. Politseitöötaja kohapeal ei vormistanud joobeseisundi tuvastamisprotokolli, eirates seega määruse nr. 120 § 7 nõudeid. Sellega sama määruse § 8 alusel rikuti Smoljakovi õigust vaidlustada viivitamata seda protokolli ja materjalidest pole üldse tuvastatav asjaolu Smoljakovi toimetamiseks Wismari haiglasse. - määruse nr. 120 § 4 lg. 1 kohaselt on politseinikel õigus toimetada isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal pole võimalik. Seega väärteoasja menetlemisel koostatud dokumendist peab nähtuma asjaolu, et isikul ei ole võimalik joobeseisundit kohapeal tuvastada, kuid seda põhjust ei ole märgitud - seadusandja on kehtestanud LS § 20 lg. 4 määrad, millest väiksema alkoholisisalduse korral veres või väljahingatavas õhus on lubatud mootorsõidukit juhtida ja isikut ei loeta joobes olevaks. Seega tuleb kahtluse korral teha kindlaks vere või väljahingatava õhu täpne alkoholisisaldus. Sellisel juhul väljahingatava õhu ühes liitris või tema veres lahendamine eeldab sel juhul vältimatult vastavate mõõtevahendite kasutamist. Lisaks on seadusandja näinud LS § 20 lg. 4 teises lauses menetlusaluse isiku garantiina ette tema õiguse nõuda alkoholi sisalduse määramist veres. Kuna kohapeal ei vormistatud joobeseisundi tuvastamisprotokolli, siis tal jäi see õigus kasutamata - määruse nr. 120 § 15 p. 2 kohaselt saab arsti poolt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ilma veres alkoholisisalduse kindlaksmääramiseta lugeda seaduslikuks üksnes juhul, mil isik on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis allkirjaga kinnitanud, et ta ei taotle joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel alkoholisisalduse kindlaksmääramist enda veres või mil isik on keeldunud vereproovi andmisest. Smoljakovile sellist ettepanekut pole tehtud ja dokumentides puudub tema allkiri sellise võimaluse teostamiseks - kuigi Smoljakovi kohtuvälises menetluses antud ütlustega kinnitas, et eelmisel päeval tarvitas alkoholi, kuid joobeseisundi kui faktilise asjaolu tuvastamine peab toimuma vastavalt Liiklusseaduses või määruses nr. 120 ja sätestatud kaitseõiguse rikkumine ei ole korvatav menetlusaluse isiku ütlustega. Vabariigi Põhiseaduse § 22 kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama, siis need kahtlused kuuluvad tõlgendamisele Smoljakovi kasuks - Smoljakovil eksperdi poolt tuvastati keskmine alkoholijoove indikaator-alkomeetri näiduga 0,61 %o, kuid väljahingatavas õhus saab alkoholi sisaldust määrata üksnes milligrammides liitri kohta, kuid arsti poolt on tuvastamata väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus - materjalide juurde on lisatud tunnistaja Aldis Adelmani ülekuulamise protokoll, mille sisu kohaselt keegi M V juhtis mootorratast Pirita teel. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et kohtuvälise menetleja poolt Igor Smoljakovi suhtes mõistetud karistus kuulub tühistamisele, kuna ei leidnud tõendamist Igor Smoljakovi poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja rikutud tema õigusi väärteomenetlemisel. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Igor Smoljakov kaebus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2318, 08, 005850 Igor Smoljakovi suhtes ja lõpetada asja menetlus. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebe õigust. Kohtunik