4-08-9046\2

Väärteoasi nr.4-08-9046 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 15.10.2008.a. Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 05.09.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,026723 Kert Treufeldti karistamises LS § 7422 lg 3, 5 järgi Kaebuse esitanud isik KERT TREUFELDT, isikukood 38012290260, Elukoht xxx Töökoht CMF OÜ Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus Menetluse liik kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 05.09.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,026723 muutmata ja Kert Treufeldti kaebus rahuldamata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. KAEVATAVA OTSUSE SISU Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Kert Treufeldti LS § 7422 lg 3,5 alusel rahatrahviga 7800.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selle eest, et tema 14.08.2008.a. juhtis Harju maakonnas Anija vallas Jägala-Käravete tee

1. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 55 km/h võrra, sõites kiirusega 154+-9 km/h. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik leidis, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et jätnud otsuse põhistamata. Ilma põhjenduste ja analüüsita on asutud seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja viidatud ka vastavatele Riigikohtu lahenditele, milledes on rõhutatud, et otsuse põhistusest peab nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on loetud tõendatuks ja millele on tuginetud otsuse tegemisel. Kaebuses märgitakse ka, et vastuvaidlematult ei ole tõendatud ületatud kiiruse ulatus, mistõttu ei ole selge, millise kiirusega menetlusalune sõitis ja millises ulatuses ta kiirust ületas. Sellega on rikutud tema õigust teada süüdistuse sisu. Eeltoodud rikkumistega seoses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Alternatiivselt taotletakse kaebuses otsuse tühistamist lisakaristuse osas, juhul, kui kohus leiab kohtuvälise menetleja otsuse olevat põhjendatud. Isik tunnistab, et mingil määral ta kiirust ületas. Tal puuduvad kehtivad karistused, järelikult tuleb teda pidada õiguslikus mõttes karistamata isikuks. Menetlusalune isik palub arvestada ka seda, et on seaduskuulekas liikleja, on tehtut kahetsenud ja on osutanud igakülgset abi väärteoasja menetlemisele ning rahatrahv kannab tema puhul täielikult karistuse eesmärke ja tagab tema edaspidise seaduskuuleka käitumise. KOHTU SEISUKOHT Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus palub kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastuses leitakse, et kaebaja on asunud ekslikult seisukohale, et kohtuväline menetleja on rikkunud otsuse tegemisel olulisel määral väärteomenetluse õigust. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel lähtunud väärteoasjas kogutud materjalidest, milledeks olid väärteoprotokoll ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Tõenditeks väärteoasjas on menetlusaluse isiku ütlused ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Kohtuväline menetleja on otsuses ka nimetanud, et rikkumine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kuna tõendid on üheselt mõistetavad ja isik on ennast täielikult süüdi tunnistanud, siis ei ole vajadust tõendite eraldi analüüsimiseks ning otsus on arusaadav ja jälgitav ka õigusteadmisteta isikule. Väärteoasjas ei ole kogutud vastuolulisi tõendeid ning kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku vastulauset ja süüd kergendava asjaoluna kahetsust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on menetlusalune isik allkirjastanud, seega sellega ka tutvunud. Sellest tulenevalt ei ole tõene kaebaja väide, et kohtuväline menetleja on kogunud rikkumise tõendamiseks vaid väärteoprotokolli. Lisakaristuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et rikkumine on toime pandud tahtlikult. Kiiruse ületamine on enamohtlik väärtegu ning niivõrd suure kiirusega sõitmisega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus peab olema põhistatud. See tähendab, et ei piisa ainult ühest lausest, et rikkumine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, vaid otsusest peab nähtuma, millistele konkreetsetele tõenditele on tuginetud isiku süü tõendatuks pidamisel. Otsuses põhistuse puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Menetlusõiguse oluline rikkumine aga ei kujuta endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvat väärteomenetluse lõpetamise alust. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks juhul, kui seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist. Sellisel juhul lõpetatakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-53-08). Kuna kohus arutab väärteoasja täies ulatuses ja kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse seaduslikkust, siis antud väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt otsuse põhistamata jätmine ei ole selline menetlusõiguse rikkumine, mis tooks kaasa menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Väärteoasjas on kogutud tõenditeks menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Kert Treufeldt on kohtuvälises menetluses 2 tunnistanud kiiruse ületamist ja selgitanud, et eesmärgiks oli proovida, kas auto töötab korralikult. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud menetlusaluse isiku sõidukiirus 14.augustil 2008.a. kella 15.10 ajal Jägala –Aegviidu-Käravete tee
2. kilomeetril ja selleks kiiruseks oli 154+-9 km/h. Samuti on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 55 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, millise mõõtevahendiga kiirust mõõdeti ja selleks oli Stalker Dual 035603, taatlustunnistuse number ja et seade on olnud töökorras. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus menetlusaluse isiku väitega kaebuses, et ei ole selge, millisel määral kiiruse ületamises teda süüdistatakse. Kert Treufeldt on kiirusmõõteseadme protokolliga tutvumist tõendanud oma allkirjaga. Kiiruse ületamise ulatus on märgitud ka väärteoprotokolli, millest üks eksemplar on antud menetlusaluse isiku kätte. Seega ei ole kohtuvälises menetluses rikutud Kert Treufeldti õigust teada süüdistuse sisu. Menetlusaluse isiku ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud Kert Treufeldti poolt väärteoprotokollis talle süüks arvatud liiklusalane väärtegu LS § 7422 lg 3 järgi. Liiklusseaduse § 7422 lg 5 annab õiguse kohaldada sama paragrahvi lõikes 3 ettenähtud väärteo eest lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 1-st kuni 6 kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kiiruse ületamine nii suurel määral on äärmiselt ohtlik nii rikkujale endale kui teistele liikluses osalejatele. Väärtegu oli toime pandud tahtlikult. Eeltoodu alusel peab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta lisakaristuse kohaldamise vajalikkusest põhjendatuks. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamise pikkuse määramisel arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja kohaldanud lisakaristust alla sanktsiooni keskmist. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p.
3. Kohtunik 3