← Eesti

1-08-13321\2

1-08-13321 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-13321 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Andrei Slobodjaniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Andrei Slobodjanik (ik: 36710202710; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Andrei Slobodjanik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.01.2010.a, millest esimeseks 6 (kuueks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku Janika Bachmanni järelevalve alla (asukoht: Kalevi 1, Tartu) ning kohustada Andrei Slobodjanikut järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Andrei Slobodjaniku suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda 1 (ühe) kuu jooksul narkoloogi poole ning vajadusel läbida ravikuur; 2 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Andrei Slobodjanik vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile ja Andrei Slobodjanikule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 09.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Slobodjaniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Andrei Slobodjanik tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.12.2007.a kohtotsusega KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 järgi suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.03.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud ja 17 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti Andrei Slobodjanikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-aastaks. Karistuse kandmise algus oli 28.01.2008.a ja lõpp on 13.01.2010.a. A. Slobodjaniku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, on avaldanud soovi asuda tööle. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist naaseb elama oma perekonna juurde töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustub A. Slobodjaniku vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuigi kinnipeetaval on täidetud KarS § 76 tulenevad tingimused vabanemise elektroonilise valve alla. Kinnipeetav on varasemalt olnud 3korral kriminaalhooldusel ning antud karistusliik ei ole andnud oodatud tulemusi. Teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning 2 viimast kuritegu pandi ta toime katseajal. Andrei Slobodjanik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri hinnangul on A. Slobodjaniku ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on A. Slobodjanik 4 korda kriminaalkorras karistatud, nendest 2 korda tingimusliku karistusega, kuid korralikult ei täitnud kohustusi, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud 3 õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses A. Slobodjaniku töö ja sissetulekuga, majandusliku toimetulekuga ja tema elustiiliga on kõrge. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Slobodjaniku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval on tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks täidetud, tal on elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. Eelmine töökoht on nõus vabade töökohtade olemasolul A. Slobodjaniku uuesti tööle võtma. Kinnipeetaval on tasuda kohtutäituritele võlgasid üle 26 000 krooni, mida oleks vabanemisel kohaselt vaja tasuda. Vangistuse jooksul kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Slobodjaniku karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – A. Slobodjanik on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Kohus arvestab ka sellega, et A. Slobodjaniku tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A. Slobodjanikul olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa A. Slobodjaniku edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata A. Slobodjaniku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.