1-08-13066 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-13066 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kaitsja Marina Leis Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Kaido Tiitsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaido Tiits (ik: 37701060215; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Kaido Tiits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 03.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Tiitsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kaido Tiits tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.09.2008.aasta otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi (episood 31.07.2003.
- a)ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust; KarS § 329 järgi 2 (episoodid 21.02.2004.a ja 08.05.2004.
- a)ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 7 kuud vangistust. Kars § 50 lg 1 p 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus 1 - aastaks. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetav põhikaristus – 7 kuud vangistust kaetuks 21.06.2005.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega – 11 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust algusega 05.04.2008.a ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1-aastaks. Karistuse kandmise algus oli 05.04.2008.a ja lõpp on 04.03.2009.a. K. Tiitsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab, sotsiaalabiprogrammides ei ole osalenud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna oma tädi juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu K. Tiitsi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav ei vaja kriminaalhoolduse näol aasta pikkust sotsiaalset nõustamist ega järelevalvet õiguslikule teele suunamiseks. Kinnipeetav on edukalt elanud ning töötanud Soomes, kriminaalhoolduse läbiviimiseks Eestis elukoht ja võimalused puuduvad. Kinnipeetavale oli antud võimalus varasemalt karistust tingimisi täita, kuid ta ei teavitanud kriminaalhooldajat elu- ja töökoha muutmisest ning hoidis kõrvale kriminaalhoolduse protsessist. Võib eeldada, et kinnipeetav, asudes elama ja töötama Soomes, ei hakka täitma nõuetekohaselt ennetähtaegse vabanemise nõudeid. Kaido Tiits taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on korduvalt karistatud kriminaalkorras vangistusega, mida ta kannab varguste eest. Vabaduses puudub isikul garanteeritud töökoht ning kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et vabanemisel elukoha omanik ei ole isegi teadlik, et K. Tiits sinna elama asub. Kaitsja taotleb kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne, ta töötab. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks, on olemas elukoht ja töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et K. Tiits tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Tiitsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohtu hinnangul kinnipeetav ei vaja kriminaalhoolduse näol ühe aasta pikkust sotsiaalset nõustamist ega järelevalvet õiguslikule teele suunamiseks. Kinnipeetav on edukalt elanud ning töötanud Soomes, kriminaalhoolduse läbiviimiseks Eestis elukoht ja võimalused puuduvad. Väidetava vabanemisjärgse elukoha omanik ei olnud teadlik, et kinnipeetav soovib tema tallu elama asuda, kuna nad ei ole vähemalt 3 aastat suhelnud. Kinnipeetavale oli antud võimalus varasemalt karistust tingimisi täita, kuid ta ei teavitanud kriminaalhooldajat elu- ja töökoha muutmisest ning hoidis kõrvale kriminaalhoolduse protsessist. Võib eeldada, et kinnipeetav, asudes elama ja töötama Soomes, ei hakka täitma nõuetekohaselt ennetähtaegse vabanemise nõudeid. 3 Arvestades K. Tiitsi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik