1-08-12811\2

1-08-12811 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-12811 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kaitsja Raul Palmaru Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Jorma Pajula tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Jorma Pajula (ik: 38509274225; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jorma Pajula tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 30.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Pajula tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Jorma Pajula tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 24.05.2006.aasta otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 15.01.2004.a otsusega mõistetud karistuse suurendamisega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 27.03.2007.a ja lõpp on 26.03.2010.a. J. Pajula kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Vanglas õpib ja osales sotsiaalabiprogrammides. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna ema juurde töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub J. Pajula vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna tal on formaalselt täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla. Jorma Pajula taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib samuti mitmendat korda. Vangistuse kestel on Jorma Pajulat karistatud distsiplinaarkorras. Võttes arvesse, et isikul on karistust jäänud kanda kuni

1. aasta märtsini, ei pea prokurör põhjendatuks Jorma Pajula vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kaitsja taotleb isiku vabastamist, kuna see on võimalik. Kriminaalhooldaja toetab vabastamist, isik õpib vanglas, osales sotsiaalprogrammides. Vabaduses on tal olemas kõik tingimused vabastamiseks. Ta ei ole ohtlik ühiskonnale. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et J. Pajula tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Pajula isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus leiab, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib kolmandat korda, ei ole võimalik J. Pajula vabastada tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve all. Peamine risk uue kuriteo toimepanemiseks on võimalik uimastitarvitamine ning samuti tööharjumuste puudumine ning puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Vangistuse kestel on J. Pajulat karistatud korduvalt distsiplinaarkorras. Võttes arvesse, et isikul on karistust jäänud kanda kuni
2. aasta märtsini, ei pea kohus põhjendatuks J. Pajula vabastamist tingimisi enne tähtaega. Arvestades J. Pajula poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik