1-08-13057\2

1-08-13057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-13057 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Marek Litnevski Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Sergei Štšeglovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Sergei Štšeglov (ik: 37106240264; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Štšeglov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 03.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Štšeglovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Sergei Štšeglov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.02.2006.aasta otsusega KarS § 113; § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.04.2005.a ja lõpp on 30.11.2011.a. S. Štšeglovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saabus vanglasse alles 2008.a maikuus, mistõttu vanglas resotsialiseeriva tegevuse hõivatud ei ole olnud, kuid on avaldanud soovi töötada ja osaleda sotsiaalabiprogrammides. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna oma vanemate juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Štšeglovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna ta on umbes 15 aastat viibinud erinevates vanglates, tal on kriminaalse taustaga tuttavaid, mistõttu oht uue kuriteo toimepanemiseks on kõrge. Samuti peaks kinnipeetav enne vabastamist läbima vihajuhtimise programmi vanglas ning osalema AA grupitöös. Sergei Štšeglov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on teda ka juba varem vabastatud ennetähtaegselt. Hetkel kannab Sergei Štšelgov karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, millest on kanda jäänud enam kui kolm aastat. Isiku vabanemist ei toeta kriminaalhooldaja ning ka prokurör ei pea seda otstarbekaks ning põhjendatuks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Štšeglov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Štšeglovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus leiab, kuna isik on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on teda ka juba varem vabastatud ennetähtaegselt, siis puudub alus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Hetkel kannab Sergei Štšelgov karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, millest on kanda jäänud enam kui 3 aastat. Kinnipeetavat on 3-korral distsiplinaarkorras vangistuses karistatud. Isiku vabanemist ei toeta ega pea seda otstarbekaks ja põhjendatuks ei kriminaalhooldaja ega ka prokurör. Arvestades S. Štšeglovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik