1-08-11923\3

1-08-11923 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-11923 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kaitsja Aivar Ennok Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Marek Mitti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Marek Mitt (ik: 38708044226; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Marek Mitt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Mitte tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. M. Mitt tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 11.01.2007.a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati otsusega mõistetud karistust Saare Maakohtu 17.06.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti M. Mittilt mootorsõiduki juhtimise õigus 8-kuuks. 2 Karistuse kandmise algus oli 01.03.2007.a ja lõpp on 31.03.2010.a. M. Mitti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kui M. Mitt jätkab oma endist eluviisi, on ohustatud kogu ühiskond. Vabanemisel soovib elama minna xxx, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Mitti vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. M. Mitt taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning väärteo korras karistatud 25-korral rahatrahvidega. Kaitsja taotleb kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna isik tunnistas, et kõik probleemid olid alkoholi tarvitamisest. Vabaduses on tal olemas kõik tingimused vabastamiseks elektroonilise järelvalvega. Isik on teinud enda jaoks vastavaid järeldusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et M. Mitt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Mitti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uue kuriteo riskiteguriteks tuleb pidada võimalikku mõjutatavust ning alkoholi tarvitamist. Alkoholi mõjul võib Marek Mitt tegutseda hetkeemotsioonide ajel arvestamata olukorra kõiki aspekte. Negatiivset mõju süüdimõistetu käitumisele ei saa välistada endiste sõprade naasmisel. Arvestades M. Mitti poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik