1-08-11822\2

1-08-11822 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-11822 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Urmas Timuski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Urmas Timusk (ik: 36402170233; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Urmas Timusk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U. Timuski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U. Timusk tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.02.2008.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati U. Timuskile mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 25.10.2007.a ja lõpp on 10.12.2008.a. 2 U. Timuski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas viibib eelvangistushoone lukustatud kambris. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu U. Timuski vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna U. Timusk on 6-korral varguste eest kriminaalkorras karistatud. Tal puudub toetav sotsiaalne võrgustik ning materiaalne toetus lähedastelt. U. Timusk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, nõustudes nii vangla kui ka kriminaalhooldaja arvamusega, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on kõrge, kuivõrd isik on varem korduvalt karistatud analoogsete varavastaste kuritegude eest, on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole karistused vajalikku mõju avaldanud, kuigi on ka varem kandnud vangistust. Ühtlasi puuduks tal vabaduses garanteeritud töökoht ja seega ka vajalikud rahalised vahendid seaduskuulekaks eluks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et U. Timusk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U. Timuski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud analoogsete varavastaste kuritegude eest, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole karistused vajalikku mõju avaldanud, kuigi on ka varem kandnud vangistust. Ühtlasi puuduks tal vabaduses garanteeritud töökoht ja seega ka vajalikud rahalised vahendid seaduskuulekaks eluks. Arvestades U. Timuski poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik