K § 185 lg 2,
lg 2 p 1, 3 ja
lg 2 p 7, 9 järgi ja
lg 1 alusel on liitkaristuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 9 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust.
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Priit Pärtelpoja tingimisi enne tähtaega vabastamist. Priit Pärtelpoeg avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaegset vabastamist, vaid soovib karistusaja lõpuni kanda.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Priit Pärtelpoeg on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Priit Pärtelpoeg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna puuduvad
Isiku ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik kriminaalhooldusele. Kui isik ei soovi ennetähtaegset vabastamist, ei ole ta ilmselt koostöövalmis kriminaalhooldajaga ja järelevalvet tema üle pole seega võimalik teostada. Samuti on risk, et selline isik paneb katseajal toime uue kuriteo on väga kõrge. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.