← Eesti

4-08-7372\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2008 Rapla Väärteoasja number 4-08-7372 Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi M

§ 262järgi määratud rahatrahvi viiekümne

(50)trahviühikuni, s.o kolme tuhande
(3000)kroonini. Rahatrahv kuulub tasumisele ositi viie
(5)kuu jooksul kuussada
(600)krooni kuus. Muus osas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi on võimalik tasuda täies ulatuses vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda Lääne Politseiprefektuuri kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas, tasumisel märkida viitenumber
  1. Kui rahatrahv ei ole 2 selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamise päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus
  2. oktoobril
  3. a. Asjaolud Toivo Tuberik on karistatud Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel Gert Kalmiste 08.juuli 2008.a. otsusega Karistusseadustiku (

) § 262 alusel rahatrahviga 4500 krooni. Otsuse kohaselt sõimas menetlusalune isik

  1. märtsil 2008 kell 19.00 Rapla maakonnas Juurus kaupluses A&O s.o. avalikus kohas ebasündsate väljenditega kaupluse müüjat M Lt. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetluse alustamisel ei ole järgitud selle algatamist reguleerivaid norme. Väärteotoimik sisaldab tunnistajate M.L, E.V ja T.R ülekuulamise protokolle, milliseid ei saa käsitleda väärteokaebustena ja seega ei saa need olla ka väärteomenetluse algatamise aluseks. Väärteoprotokolli põhiosas ei ole kirjeldatud menetlustoimingu käiku ega tulemusi tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, nagu nõuab Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 69 lg 2 p
  2. Protokollis on rikkumise kirjeldusena märgitud vaid, et T.Tuberik sõimas avalikus kohas Juuru alevikus kaupluses A&O ebasündsate väljenditega kaupluse müüjat M L. Samas on T.Tuberiku sellise tegutsemise kui väärteo kvalifikatsiooniks märgitud

§ 262

s.o avaliku korra rikkumine, mis on ilmses vastuolus süüks pandud teo kirjeldusega. Protokolli sõnastuse järgi ei ole võimalik kindlaks teha, milles seisnes sõimamine, millised olid kasutatud ebasündsad väljendid ja milles seisnes nende väljendite ebasündsus M.L jaoks. Samuti ei ole protokolli rikkumise kirjelduses toodud ühtegi argumenti selle kohta, miks kujutas süüks pandud tegevus endast avaliku korra rikkumist.

§ 262

inkrimineerimiseks peab avalikus kohas olema rikutud teiste isikute rahu, kuid protokollis ei ole kajastatud ühtegi isikut, kelle rahu rikuti ega milles seisnes teiste isikute rahu rikkumine. Ka Riigikohtu 07.detsembri

  1. aasta lahendi nr 3-1-1-84-07 alusel peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatut s.o. menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Riigikohus on ka seisukohal, et sarnaselt kohtule on VTMS § 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. Riigikohtu
  2. septembri
  3. aasta lahendi punktis 8 rõhutatakse, et avaliku korra rikkumine

§ 262

mõttes eeldab obligatoorselt, et teo tagajärjel oleks rikutud väljapool vahetut tegutsemiskohta viibivate isiku(te) rahu. Seega on väärteokoosseisuks vajalik personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, kelle rahu oleks rikutud. Antud juhul ei ole protokollis kajastatud, kas väljaspool kauplust oli isikuid, kus nad asusid, kas nad kuulsid T.Tuberiku poolt väljendatut ja kas kuuldu häiris neid ning kui häiris, siis milliselt. See ei kajastu ka tunnistajate ütlustes. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-111-01 põhjal saab väita, et kui väärteoprotokoll on koostatud selle koostamise korda rikkudes, siis on see ebaseaduslik ja selle alusel ei saa isikut vastutusele võtta ega karistada. T.Tuberikul on M. Lga ühine laps. Ühiselt plaanitud abielu nurjus M. L truudusetuse tõttu. Viimane 3 takistab pikema aja vältel igati T.Tuberikul kohtuda oma pojaga, mis on tekitanud kaebuse esitajal pikaajalise stressi.

  1. märtsil 2008 läks T.Tuberik sisseoste tegema. Kauplusesse sisenedes märkas ta vaid müüja M. Lt, kellega tekkis sõnavahetus poja kasvatamise ja truudusetuse pinnal. Kaebuse esitaja oli veendunud, et keegi nende jutuajamist pealt ei kuule. Seda kinnitab M. L ka ülekuulamise protokollis. T.Tuberiku eesmärgiks oli M.Llt saada selgitusi ja lahendusi nende isiklikku elu puudutavatele probleemidele. Ka tunnistajate ütlused ei kinnita kaebuse esitaja poolt avaliku korra rikkumist. Eeltoodu alusel leiab T. Tuberik, et väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised. Seega tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et määratud karistus 4500 krooni ei ole proportsionaalne inkrimineeritava väärteo raskusega. Tema netotöötasu
  2. aastal on olnud 12 000 krooni kuus, mai-, juuni- ja juulikuu eest on töötasu saamata. Määratud rahatrahv ca 60% ulatuses kuu sissetulekust ei ole põhjendatud ja on T.Tuberikule väga koormav. Toivo Tuberik taotleb kaevatava otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist vastavalt VTMS § 29 lg. 1 p.1 tema teos

§ 262

ette nähtu teo tunnuste puudumise tõttu või kui kohus ei pea seda võimalikuks, siis palub karistuse määra vähendamist.. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et kaebus on põhjendamatu. 02. aprillil 2008 registreeriti Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonnas M L avaldus. VTMS § 58 lg 1 järgi alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, milleks antud juhul oli M. L ülakuulamine. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt ei ole vajalik rikkumise kirjelduses esile tuua toimunud sündmuse üksikasju, kuna need on protokollitud tunnistajate ülekuulamistes. Avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isikuliselt seotud. Avaliku korra all mõistetakse tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seega on kaupluse müügisaal avalik koht. M. L sõnul kasutas T. Tuberik temaga vesteldes korduvalt ebatsensuurseid väljendeid, mistõttu tundis ta end alandatu ja solvatuna, kuna sel ajal viibis kaupluses veel isikuid, kes nende jutuajamist pealt kuulsid. Tunnistajate sõnul sõimas T. Tuberik valjuhäälselt kaupluse müüjat M. Lt. Seega häiris kaebuse esitaja lisaks M. L rahule ka kaupluses viibivate ning sõimu pealtkuulnud isikute rahu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-10203 selgitanud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Sellisteks tegudeks võivad olla lärmamine, müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jne.

§ 262

järgi on väärteona võimalik käsitleda neid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme.

§ 262

kohaselt peab tegu olema toime pandud kas avalikus kohas või siis sellisel viisil, et see häirib vahetus läheduses viibivate isikute rahu. Seega on T. Tuberiku poolt kaupluse müügisaalis müüja ebatsensuursete sõnadega sõimamine teiste isikute juuresolekul avaliku korra rikkumine. Lisaks leiab kohtuväline menetleja, et kaebuse esitajale määratud trahvisumma on proportsioonis isiku igakuise sissetulekuga ja T. Tuberiku käitumises on tuvastatud

§ 262toodud väärteo koosseis.

Väärteo toimepanemist kinnitavad tunnistajate ütlused. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebuse saab rahuldada karistuse määra osas. T.Tuberiku tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Seepärast kohus leiab, et T.Tuberikule süüks pandud teole on vastav ja edaspidiste süütegude toimepanemise vältimiseks küllaldane karistus

§ 262sanktsiooni pooles ulatuses s.o. rahatrahv viiskümmend

(50)trahviühikut. 4 Muus osas ei ole kaebus põhjendatud. Ekslikud on kaebuses toodud viited VTMS §§ 19 lg. 1 p.1 ja 69 lg. 2 rikkumistele kohtuvälise menetleja tegevuses. Väärteoprotokollis on selgelt näidatud süüks arvatud teo aeg, koht, lühike kirjeldus, kvalifikatsioon ja viide eraldi protokollitud tunnistajate ütlustele. Väärteoprotokolli on lühidalt kantud ka T.Tuberiku ütlused ja viide eraldi protokollitud ütlustele. T.Tuberik on kohtuvälise menetleja poolt samal päeval üle kuulatud. Seega vastab väärteoprotokoll täielikult VTMS §§ 69 lg. 2 p.p. 1- 4 nõuetele ning on täidetud ka VTMS § 191 lg. 1 p.1 sätestatud nõue- T.Tuberikule on antud teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Väärteoprotokolli ega muudesse menetlusdokumentidesse ei ole võimalik ega vajalik kanda sündsusetuid ja ebatsensuurseid väljendeid ja taoline etteheide kohtuvälise menetleja töö kohta ei vasta seadusele. Niisuguste väljendite kasutamine teise isiku suhtes on üldiselt tunnustatud arusaamade kohaselt avalikku korda rikkuv ja taunitav tegevus. Seepärast tuleb lugeda põhjendamatuteks kaebuses esitatud etteheited, et väärteoprotokollis ei ole märgitud, milles sõimamine seisnes, millised olid menetlusaluse isiku poolt kasutatud väljendid, milles seisnes nende ebasündsus ja miks kujutas süüks pandud tegu endast avaliku korra rikkumist. Kaebuse kohaselt ei ole väärteoprotokollis märgitud ühtegi isikut, kelle rahu rikuti ja milles rahu rikkumine seisnes.

§ 262

kohaselt võib avaliku korra rikkumine seisneda teiste isikute rahu rikkumises avalikus kohas või avaliku korra mus rikkumises. Vaieldamatult oli menetlusaluse isiku käitumine M.L rahu rikkumine tööülesannete täitmisel, millega omakorda häiris teisi samal ajal kaupluses viibinud ostjaid ning avaldas nende vastu lugupidamatust. Viimast ei ole küll väärteoprotokollis märgitud, kuid tegemist on üldteada asjaoluga, millega menetlusalune isik pidi arvestama. Selle asjaolu puudumine väärteoprotokollis ei ole menetlusnormi oluline rikkumine. Süüks arvatud väärteo koosseis on menetlusaluse isiku tegevuses tõendatud. Kohtuistungil antud ütlustes võttis T.Tuberik omaks, et ta oli hiljaaegu saanud teada M.L suhtest teise mehega ja oli sellest väga ärritunud, seepärast toimus tal kaupluses M.Lga mõneminutiline sõnavahetus, mille käigus kasutas ebasündsat väljendit. T.Tuberikul puudub võimalus näha oma poega ja ta ei tea, millises olukorras poeg kasvab, mis oli ka ärritumise põhjuseks. Ostjatele avatud kauplus on vaieldamatult avalik koht

§ 262

tähenduses, olenemata sellest, kas ja millistes isiklikes suhetes võib menetlusalune isik olla kaupluse töötajaga ning kas menetlusalusel isikul võib olla moraalne õigus kaupluses viibivalt isikult millegi kohta selgutusi nõuda ja kas menetlusaluse isiku poolt kaupluses öeldud ebatsensuursed sõnad kaupluse töötaja kohta on tõesed või mitte. Avalikuks kohaks on kauplus olenemata sellest, kas seal viibis menetlusaluse isiku arvates ja vaateväljas peale tema enda ja M L teisi inimesi või mitte. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kaebuses esitatud ja kohtuistungil kinnitatud väide, et menetlusaluse teada viibis ta sel ajal kaupluses M.Lga kahekesi ja keegi nende jutuajamist pealt ei kuulnud. T.Tuberik pidi arvestama võimalusega, et kauplusse võib igal ajal tulla teisi isikuid ja et oma tegevusega häirib ta kaupluse tööd ka siis, kui seal teisi külastajaid momendil ei ole. Peale selle võttis T.Tuberik kohtuistungil omaks, et kaupluse kogu müügisaal ei olnud sellest kohast näha, kus ta M.Lga rääkis, sest riiulid jäävad ette. Seega ei saanudki T.Tuberik kauplusse tulles M.L poole pöördudes veenduda kõrvaliste isikute puudumises kaupluses. Kaebuse kohaselt ei olnud T.Tuberikul tahtlust avaliku korra rikkumiseks. Kohtul ei ole alust kahelda, et T.Tuberik soovis rääkida M.Lga ühisest lapsest ja et ta ei läinud kauplusse korra rikkumise kavatusega. Samal ajal muutus tema poolt alustatud jutuajamine avaliku korra rikkumiseks. T.Tuberik pidi teadma ja aru saama, et ta viibib avalikus kohas ja et tema väljendeid 5 on sunnitud kuulma teised isikud, mis vaieldamatult võtab kaupluse külastajatelt ära turvatunde. Tegemist on

§ 16lg.

3 ette nähtud otsese tahtlusega. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.