) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Kersti Kiisile mõistetud tasumata rahatrahvi 170 trahviühiku asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 170 trahviühikut, s. o 10200 krooni.
lg 1 kohaselt juhul, kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ning kohtutäitur annab süüdlasele (võlgnikule) rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui kümme päeva ega pikem kui kolmkümmend päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. Vastavalt
lg-le 3 kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale
-s sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata.
lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Süüdlase kaitsja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega. Kohtule suulises vormis esitatud arvamuse kohaselt jäi kaitsja esitatud seisukohtade juurde. Kohtule suulises vormis esitatud arvamuse kohaselt leidis kohtutäitur, et otsuse täitmine ei ole aegunud, sest süüdlane on vastavalt KarS § 82 lg 2 p-le 1 kõrvale hoidunud karistuse tasumisest. Kohtu põhjendused VTMS § 211 lg 1 ja 4 kohaselt kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud. Vastavalt KarS § 72 lg 1 kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. KarS § 72 lg 2 ja 3 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti ja rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.
lg 1 kohaselt täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 5 kohaselt lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku § 82 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Väärteokaristusena mõistetud rahatrahvi täitmist ei ole vastavalt VTMS § 209 lg-le 2 edasi lükatud. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta täitma väärteootsust, mille jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas on jõustunud rohkem kui 18 kuud tagasi. Seega tuleb väärteootsuse täitmine aegunuks lugeda, sest väärteootsust pole KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames täidetud, hoolimata sellest, et väärteootsust on nimetatud tähtaja jooksul täitma asutud. 2 Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Kersti Kiisile Lõuna Politseiprefektuuri 02. augusti 2006 otsusega mõistetud tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Kohus märgib veel, et vastavalt KarS § 82 lg 2 p-le 1 otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtutäitur esitas asjaolu, et süüdlane on vastavalt KarS § 82 lg 2 p-le 1 kõrvale hoidunud karistuse tasumisest, sest lisaks passiivsele rahatrahvi mittetasumisele on ta loonud oma tegevusega olukorra, kus tema suhtes väärteootsuse täitmine on olnud tulemusetu. Asja materjalide põhjal on nimetatud asjaolude tõsikindel tuvastatuks lugemine välistatud. Kalev Kuningas Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.