4-08-7249\2

4-08-7249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-7249 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2008.a Väärteoasi Margit Kartau kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 30.06.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,016484 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Margit Kartau (isikukood 47205070239; elukoht: XXX töökoht: Harju Maavalitsus, osakonnajuhataja asetäitja) Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Margit Kartau kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Andrus Reidi RESOLUTSIOON
2. Rahuldada M. Kartau kaebus osaliselt.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 30.06.2008.a. otsus lisakaristuse mõistmise osas, s.o. liiklusseaduse § 74-22 lg 4 järgi. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata.
4. Mõista Margit Kartaule liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15.-ndal päeval koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 30.06.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,016484 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Margit Kartau’le karistuseks liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 1 500 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis M. Kartau 08.06.2008.a kell 16:15 Tallinnas, Pirita teel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 77+-3 km/h. Oma tegevusega rikkus LE § 124 p 1 nõudeid. Otsuse peale esitatud kaebuses taotleb M. Kartau talle määratud trahvi ja lisakaristuse tühistamist. 08.06.2008.a Pirita teel linna poole sõites peatas teda eravärvides kiirreageerimistalituse kaubik. Kiirusemõõtjal oli fikseeritud kiirus 77 km/h. Teda kutsuti bussi ja paluti alla kirjutada mõõtmistulemuste protokollile ja võeti tühjale blanketile seletus, miks ta kiirust ületas. Selgitas, et sõitis ühtlases tempos ja vahetas sõidurada, igasugune teadlik kiiruseületamine oli tema poolt välistatud. Sõidurada tagasi vahetades võis kiirusemõõtja sellise kiiruse küll fikseerida, kuna tahtis kiiremat sõidurida tema poolt vabastada. Siiski ei ole ta kindel, et talle näidatud kiirus kuulus tema juhitud autole, sest fotoülesvõtet autost ei ole ja samal ajal sõitis samas kohas kümneid autosid. Proovis enda kontrolliks järgmisel päeval linna sõites sõita mälu järgi sama tempoga ning üle 60 km/h ei suutnud ta oma auto kiirust saada. Lubamatuks peab ta asjaolu, et tema sõiduki kiirust möödeti Kose tee otsas, kuid mõõtjad sõitsid talle järele ca 2 kilomeetrit ja peatasid ta alles Lauluväljaku juures. M. Kartau märgib, et kasutab autot igapäevaselt oma tööülesannete täitmisel ja laste koolilasteaeda viimisel. Ilma autota ei ole võimalik viia last kodust lasteaeda ja sealt tööle jõuda, seega auto on möödapääsmatu igapäevaelus. Saab aru oma eelnevatest kiiruseületamistest ja tunnistab, et siis oli kiirus tõesti lubatust suurem. Maksab ühte trahvi osade kaupa, milleks kohus loa andis, kuna kasvatab üksi 2 alaealist last, maksab pangalaenu, mis on samas suurusjärgus tema riigiametniku palgaga, lisaks igapäevakulutused lastele, söögile, enda koolile, elektrile, veele, telefonile jne. Kokkuvõttes palub vabandust, kui see oli tema auto kiirus, sest see oli sel juhul tahtmatu kiiruseületamine. Olles ise eelnevalt pikki aastaid töötanud politseiametnikuna, saab aru motivatsioonist saada preemiat tehtud trahvide arvu pealt (tema nn kiiruseületamine toimus just politseipeadirektori käskkirjale järgnenud päeval), aga antud juhul ei ole ta nõus oma endiste kolleegide sellise repressiivtegevusega. Kohtuistungil jäi M. Kartau kaebuses toodu juurde ning palus otsuse tühistada nii trahvi kui lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja esindaja A. Reidi palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kui kohtueelses menetluses M. Kartau oma süüd tunnistas, siis kohtus pani kaebaja kahtluse alla kõigi politseiametnike tegevuse ega pole aru saanud oma tegevuse ohtlikkusest kiiruse ületamisel. Temale süüks arvatud tegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti 3 kvalifitseeritud. Analoogse väärteo eest on M. Kartaud varem juba karistatud ning tema mõjutamiseks on vajalik lisakaristuse kohaldamine. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on VTMS § 132 p 2 ja § 135 Kohtunik