lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Rudolf Riismaa suhtes vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda 1 (ühe) kuu jooksul narkoloogi poole ning vajadusel läbida ravikuur; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2 3) asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist ning esitada kriminaalhooldusametnikule tõend selle kohta; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Rudolf Riismaa vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja Rudolf Riismaale. Tallinna Vangla Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 28.10.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rudolf Riismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rudolf Riismaa tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.04.2008.a kohtotsusega
; § 329 järgi ja mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 31.05.2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud vangistust. Ärakandmisele kuulub 10 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistusaeg.
Karistuse kandmise algus oli 05.04.2008.a ja lõpp on 24.02.2009.a. R. Riismaa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib keevitajate kursusel ning osales liiklusohutusprogrammis. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Peale vanglast vabanemist läheb elama ema juurde , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub R. Riismaa vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanedes on kinnipeetaval olemas kindel töökoht, elamiskoht ning soov vabaneda probleemkäitumisest. Rudolf Riismaa taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör taotleb isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta, mistõttu kriminaalhooldus on talle otstarbekas. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks - kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua 3 tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Riismaa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus leiab, et isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Karistuse ära kandmata osa on alla nelja kuu, mistõttu 1-aastane katseaeg on talle otstarbekas. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks – kindel eluja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. Asja materjalidest nähtuvalt on R. Riismaa karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – R. Riismaa on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seega on R. Riismaa aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et R. Riismaa tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on R. Riismaal olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa R. Riismaa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata R. Riismaa püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabanemist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.