4-08-6140\3

4-08-6140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-6140 Kohtunik Karin Olentšenko Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Igor Koroljov’i kaebus AS Ühisteenused 14.05.2008.a otsustele väärteoasjades nr 0113068493 ja 0113068492 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Igor Koroljov (isikukood 38808190238, elukoht: XXX; viibib ajateenistuses Eesti Kaitseväes) Kohtuväline menetleja – AS Ühisteenused (asukoht: Tallinn 10112, Tartu mnt 80j) RESOLUTSIOON
2. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
3. Igor Koroljov’i kaebus rahuldada, tühistada AS Ühisteenused 14.05.2008.a otsused väärteoasjades nr 0113068492 ja 0113068493 ning menetlused nimetatud väärtegudes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 14.05.2008.a otsusega väärteoasjas nr 0113068492 määras AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja I. Koroljov’ile karistuseks ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni. Otsuse kohaselt sõitis I. Koroljov 18.04.2008.a kell 20:50 Tallinnas trammis nr 4 sõiduõigust tõendava dokumendita. 14.05.2008.a otsusega väärteoasjas nr 0113068493 määras AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja I. Koroljov’ile karistuseks ühistranspordiseaduse § 541 järgi rahatrahvi 21 trahviühiku ulatuses, s.o 1260 krooni. Otsuse kohaselt takistas I. Koroljov 18.04.2008.a kell 20:50 Tallinnas trammis nr 4 kontrolli õigustega ametiisiku tööd. Nimetatud otsustele esitas I. Koroljov 17.06.2008.a kohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt selgitas ta kontrolöridele, et on mereväelane ja ta ei pea piletit ostma. Ta ei olnud kursis, et pilet kehtib ainult siis, kui tal on vorm seljas. Tekkis vaidlus, kontrolörid olid agressiivsed, kaebuse esitaja pakkus välja kutsuda kohale politsei, kuid nemad keeldusid. Kui kaebuse esitaja koos pruudiga olid umbes kaheksa korda öelnud, et kutsuge politsei, siis räägime edasi, öeldi neile, et minge ära, meil on teie andmed olemas. Kaebuse esitaja ei uskunud, et nad midagi teevad. Kiri tuli koju 04.06.2008.a, tema sai selle kätte 13.06.2008,a, kui teda linnaloale lasti, isa andis talle kirjad. Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, kas 15 päeva loetakse kirja saamisest või otsuse vastuvõtmisest. Kaebusele on lisatud ka tõend Mereväebaasist, mille kohaselt on I. Koroljov ajateenistuses Eesti Kaitseväes (Mereväebaasis) alates 07.01.2008.a. 15.07.2008.a laekus kohtule kaebuse täiendus, milles I. Koroljov taotleb lõpetada talle määratud trahvid või nende suuruse vähendamist. Märgib, et tema arvates on talle kirjutatud liiga suured trahvid. Ta teenib aega Mereväes ning tal puudus info, et sõidusoodustus kehtib ainult vormi kandes. 09.10.2008.a teatas I. Koroljov kohtule, et kohtuistungil ta osaleda ei soovi ning on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja (Tallinna Transpordiamet) on esitanud kohtule kaebuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles taotleb kaebuse käiguta jätmist, kuna kaebus on esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamist kaebuse esitaja taotlenud ei ole. Juhul, kui kohus võtab kaebuse menetlusse, siis kohtuväline menetleja rahatrahvide vähendamisega ei nõustu. Ühtlasi on kohtuväline menetleja märkinud, et soovib kohtuistungil osaleda vaid juhul, kui kaebaja ei nõustu asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, leiab kohus, et antud asja on võimalik väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtudes kaebuse sisust ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud väärteoasja materjalidest, leiab kohus, et põhjendatud on ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. I. Koroljovi suhtes koostatud väärteoprotokollides on märgitud, et isik keeldus allkirjadest nii protokolli kättesaamise kui õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. Allkirjade andmisest keeldumist on kinnitanud tunnistaja M. R, kes kirjeldab oma ütlustes 18.04.2008.a aset leidnud sündmusi seoses I. Koroljoviga ning märgib, et noormees lahkus enne menetlustoimingu lõppu ja seoses sellega ei võtnud kaasa protokolli esimesi eksemplare ja protokollid jäid tema poolt 3 allkirjastamata. Tunnistaja ütlustes ei ole aga märgitud, millal ja kas üldse selgitati menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi antud väärteoasjas, sealhulgas õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning kohtuvälise menetleja otsusele edasikaebamise korda. Kuna menetlusalune isik lahkus juba enne menetlustoimingu lõppu, st enne väärteoprotokollide vormistamist ning puudub veendumus, kas isik ka tegelikult sai aru, et tema suhtes alustati väärteomenetlust ühistranspordiseaduse §-de § 547 lg 1 ja § 541 järgi ning kas talle tekkinud intsidendi käigus ka sisuliselt tema õigusi ja kohustusi selgitati, on antud asja lahendamisel rikutud oluliselt kaebaja kaitseõigust. Kohtuväline menetleja, viies läbi väärteomenetlust, peab tagama selle seaduslikkuse ning kasutama talle seadusega antud õigusi ja kohustusi nii asjaolude selgitamisel kui menetlustoimingute läbiviimisel, mitte looma olukorra, kus menetlusaluse isiku jaoks õiguslike tähendusega toiminguid tehakse ilma tema osavõtuta ning üksnes eeldatakse, et isik peab toimunut mõistma ning vastutust kandma. Tähtaja ennistamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et I. Koroljov viibib ajateenistuses Eesti Kaitseväes (Mereväebaasis) ning sellest tulenevalt oli tal oma õiguse kasutamine kaebuse esitamisel raskendatud. Samas on teinud I. Koroljov kõik endast oleneva kaebuse esitamisel, st esitanud kaebuse koheselt pärast seda, kui sai teada tema suhtes kohaldatud karistustest AS Ühisteenused poolt. Kaitseõiguse oluliseks rikkumiseks antud väärteoasjade lahendamisel peab kohus ka isikule antud eksitavat teavet otsusele edasikaebamise korra tähtaegade osas. VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Igor Koroljov’i suhtes koostatud väärteoprotokollides nr 0112068492 ja 0112068493 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 19.05.2008.a. Vastavalt VTMS §-s 114 lg 4 sätestatule tuleb nimetatud kuupäevast alates arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega ning viimane otsusele edsikaebamise päev oleks olnud 03.06.2008.a. I. Koroljov’i suhtes on otsused koostatud aga 14.05.2008.a ning vaidlustatud otsuste kohaselt jõustus lahend juba 28.05.2008.a – seega on kohtuväline menetleja ebaseaduslikult lühendanud otsusele edasikaebamise tähtaega. Antud väärteoasjade lahendamisel on otsuse koostamise kuupäev olulise tähendusega ka seetõttu, et Riigikohtu üldkogu võttis 16.05.2008.a vastu lahendi nr 3-1-1-86-07, mille kohaselt süüteomenetluse ja sellega seonduva riigi karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on vastuolus põhiseaduse §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes. Kuigi I. Koroljovi suhtes tehti karistusotsused enne eelnimetatud Riigikohtu lahendit, leiab kohus, et varasem otsuste koostamine AS Ühisteenused poolt olukorras, kus isiku kaitseõigust oli eelnevalt oluliselt rikutud, ei ole seaduspärane. VTMS § 133 sätestab kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused ning punkt 5 kohaselt peab kohus selgitama, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Juhul, kui väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja, on VTMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kuna kohus tuvastas kohtuvälise menetleja poolt kaitseõiguse olulise rikkumise ning ennistas kaebuse esitamise tähtaja, juhindub kohus Riigikohtu üldkogu 16.05.2008.a lahendist nr 3-1-1-86-07 ning leiab, et I. Koroljov’i suhtes on vastavalt VTMS §-le 150 lg 1 p 2 rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust - lahendi on teinud ebaseaduslik menetleja. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VTMS §-st 132 p 3 tühistab kohus AS Ühisteenused 14.05.2008.a otsused väärteoasjades nr 0113068492 ja 0113068493 ning lõpetab menetlused nimetatud väärtegudes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik