4-08-8248\1

4-08-8248 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-8248 (2318,08,007644; 2315,08,010648) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sergei Društšits (ik: 37512200308, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Anna Belaja RESOLUTSIOON
3. Sergei Društšits süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. Sergei Društšitsile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti ärakandmist arvestada alates Sergei Društšitsile Harju Maakohtu 26.08.2008 otsusega nr 1-08-11003 mõistetud 8 kuulise vangistuse ärakandmisest.
5. Sergei Društšitsilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Društšits, 4-08-8248, joobe tuvastamine“.
6. Sergei Društšitsilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi nr AN-100808/3956 tegemisel tekkinud kulu1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Društšits, 4-08-8248, aineekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.06.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1056725 selles, et 08.06.2008 peeti kinni Sergei Društšits, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2365/115 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest. Samuti võeti menetlusaluselt isikult ära fooliumvoldik pulbriga, mis aineekspertiisis nr AN-1008-08/3956 antud ekspertarvamuse kohaselt osutus 3-metüülfentanüüli sisaldavaks pulbriks massiga 0,028 grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja valdas väikeses koguses narkootilist ainet. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas kaks päeva tagasi. 17.08.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1042719 selles, et 17.08.2008 peeti Paekaare 14 maja juures kinni Sergei Društšits, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3430/206 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et jõi õlut, kuid narkootilisi aineid ei tarvitanud. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et juunis tarvitas, oli selline asi. Augustis ka oli selline asi. Mis puudutab karistust, siis tahaks vähem, sest eelmise otsusega sai niigi juba. Ei tahaks, et kohe peaks pärast vabanemist uuesti istuma minema nii, et vabaduses olla ei saa. Eelmine kord sai üldse ainult 4 päeva ühe teo eest. Viimane kord aga 20 selle eest, et ei ilmunud kohale. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 20 päeva, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, samuti ekspertiisiakti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja väikeses koguses valdamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku osaliselt süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsi ja ekspertiisiaktiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamise ja valdamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ja väikeses koguses narkootilise aine valdamise. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel ja aineekspertiisi tegemisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik