4-08-7703\17

4-08-7703 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-08-7703 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Ene Randmäe ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Helen Teder Väärteoasi Vello Veermetsa väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 05.09.
3. a otsus Kaebuse esitaja Vello Veermets (ik: 35303160357, elukoht: xxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx) Kohtuistungil osalenud isikud - RESOLUTSIOON
4. Pärnu Maakohtu 05.09.
5. a otsus Vello Veermetsa väärteoasjas nr 4-08-7703 jätta muutmata.
6. Vello Veermetsa apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
7. oktoobrist
8. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna Hiiumaa konstaablijaoskonna vanemkonstaabel Nigolas Saarnak koostas 25.07.
10. a väärteoprotokolli nr AB 1027128 selle kohta, et Vello Veermets 24.07.
11. a kella 12.50 ajal XXXXXXXX, XXXXX XXXXXX, XXX XXXXX, XXXXX XXXXX, olles alkoholijoobes, lärmas ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid, millega rikkus naabri P. K.i rahu ning solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Väärteoprotokolli kohaselt pani V. Veermets kirjeldatud teoga toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu otsus
12. Pärnu Maakohus tunnistas 05.09.
13. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-7703 V. Veermetsa süüdi KarS § 262 järgi ja karistas teda 10 päevase arestiga. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis toodud asjaoludega, alkoholijoobe tuvastamise protokolliga ja tunnistaja P. K.i ütlustega, milles kohtul puudus alus kahelda. Kohus arvestas V. Veermetsa käitumist iseloomustavate andmetena tema karistusregistri andmeid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus märkis, et väärteoga solvati naiskodaniku tundeid ja inimväärikust ning tekitati talle vaimne trauma. Seetõttu leidis maakohus, et V. Veermets on selle eest ära teeninud karistusena aresti, mille kestvus ei saa olla eriti lühiajaline. Apellatsioon
14. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik V. Veermets apellatsiooni, milles ta sisuliselt taotleb vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist ja käesolevas väärteoasjas enda õigeks mõistmist. Apellatsiooni motiivides märgib V. Veermets, et tema naabrite aias ei käinud ja naabreid ei näinud ning selleks polnud põhjustki. Naabrit P. K.it nägi ta esimest korda kohtuistungil ja sai tema nimegi teada alles kohtuotsusest. Apellandile jääb arusaamatuks, mille alusel saab teda süüdistada P. K.i „sõimamises jne“, kui ta „oma majade (saun, ait, kuurid, elumaja) keskel olles“ räägib „kõva häälega, nimetamata kellegi nime ja mitte kedagi pole nähtaval, kui ainult lehmad heinamaadel“. P. K.i otsust mitte tuua Hiiumaale oma last seoses tema, V. Veermetsa, käitumisega, peab apellant absurdseks ja leiab, et „ka sellest peegeldub süüdistaja halastamatu olek“ tema vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Kohtukolleegium leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
16. Käesolevas väärteoasjas on Pärnu Maakohus tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et V. Veermets 24.07.
17. a kella 12.50 ajal XXXXXXXX, XXXXX XXXXXX, XXX XXXXX, XXXXX XXXXX, olles alkoholijoobes, lärmas ning kasutas 2 ebatsensuurseid väljendeid, millega rikkus naabri P. K.i rahu ning solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, pannes kirjeldatud tegevusega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusaluse isiku süü nimetatud väärteo toimepanemises on tõendatud väärteoasja materjalidega, sealhulgas väärteoprotokollis toodud asjaoludega (tlk 11), V. Veermetsa suhtes koostatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (tlk 3) ja tunnistaja P. K.i ütlustega (tlk 4). Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga aluse puudumises tunnistaja P. K.i ütluste kahtluse alla seadmiseks. KarS §-s 262 ette nähtud väärteo koosseisuline tunnus on teo toimepanemine avalikus kohas, kuuludes seega V. Veermetsa suhtes toimetatud väärteomenetluse tõendamisesemesse. Samas märgib kohtukolleegium, et antud väärteo V. Veermetsa poolt toimepanemist välistavaks asjaoluks ei saa olla pelgalt asjaolu, et tegu toime pannes viibis V. Veermets oma eravalduses, naabrite aias käimata ja naabreid nägemata. Hindamaks V. Veermetsa teos KarS §-s 262 ette nähtud väärteo eelpoolnimetatud koosseisulise tunnuse olemasolu, on vaja tuvastada, kas V. Veermetsa käitumise tagajärg ulatus väljapoole tema eravaldust, s.t avalikku kohta. Käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et V. Veermetsa käitumine – lärmamine ning ebatsensuursete väljendite kasutamine - rikkus väljaspool tema eravaldust viibinud P. K.i rahu. Seega ulatus V. Veermetsa käitumise tagajärg väljapoole tema eravaldust, s.t avalikku kohta. Järelikult on V. Veermetsa käitumine, mida on kirjeldatud tema suhtes koostatud väärteoprotokollis, käsitatav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi. Seega on leidnud tõendamist KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku V. Veermetsa poolt.
18. Maakohus on õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumise KarS § 58 järgi ja arvestanud karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 järgi menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Põhjendatud on maakohtu seisukoht arestkaristuse kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistusena mõistetud rahatrahvid ja arestid ei ole mõjutanud V. Veermetsa seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades V. Veermetsal sellelaadse rikkumise korduvust, on kohus õigesti mõistnud talle karistuseks 10 ööpäevase aresti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse motiividega ja leiab, et see kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust selle tühistamiseks. V. Veermetsale mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
19. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Ene Randmäe Julia Katškovskaja 3