4-08-9091\1

Väärteoasi nr 4-08-9091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-9091 (2315,08,012157) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Alexander Luchka (ik: 38412190277, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON
3. Alexander Luchka süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
4. Alexander Luchkale määratud arest 6 (kuus) päeva tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning aresti ärakandmist arvestada menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest, tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Alexander Luchkalt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Alexander Luchka, 4-08-9091, joobe tuvastamise tasu“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.10.
7. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.09.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1075980 selles, et samal päeval kella 21.00 ajal peeti kinni Alexander Luchka, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3918/196 nähtuvalt tuvastati 14.09.2008 kell 07.25 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll ka selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas eelmisel päeval hiinlast. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on väärteo toime pannud. Vahi all alates 03.10.
8. Kokku on menetluses neli kriminaalasja. On 6 päevase arestiga nõus. Eelmised 24 päeva on ärakandmata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Eelnevalt on samalaadsete väärtegude toimepamenise eest karistatud rahatrahvidega, mis on senini tasumata. Samuti on määratud areste. Seetõttu tuleks kohaldada aresti 6 päeva ning selle ärakandmist arvestada alates vangistuse ärakandmisest. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka arestiga. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub alaline sissetulek, mida näitab ka see, et teda on taas vahistatud seaoses varavastaste kuritegude toimepanemisega, siis puuduvad menetlusalusel isikul ka võimalused trahvide tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata lühemaajalise aresti, mis takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemist vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik