1-08-1268\19

(07260102758)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ago Kutsar, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Silver Pilleri süüdistus KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. märtsi 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Silver Piller Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Silver Piller elukoht: XXX XX , isikukood: 38804092718, ei tööta varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. märtsi 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-1268 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Silver Pillerilt kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 6018 krooni riigituludesse. Silver Pilleril tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Silver Pilleri kriminaalasjas nr 1-08-1268 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. juunist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. juunist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. juunist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
10. märtsi 2008 otsusega mõisteti Silver Piller süüdi ja karistati KarS § 113 järgi 10-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes kergema, Tartu Maakohtu
11. novembri 2007 otsusega mõistetud karistuse, 5 kuud 27 päeva vangistust, kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. Maakohus arutas S. Pillerile KarS § 113 järgi esitatud süüdistust selles, et tema
12. juulil 2007 pärastlõunasel ajal Tartus Kase põik tänaval, Tartus Riia 26 asuva Kauburi Kaubamaja läheduses, tahtliku tapmise eesmärgil peksis puukaikaga Z.G. , lüües teda vähemalt kolmel korral peapiirkonda, tekitades kannatanule eluohtlikud vigastused: pea kinnine tömp trauma koljulae ja -põhimiku luude murdude ning peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumitega, mille tagajärjel saabus Z.G. surm. S. Piller tunnistas, et kannatanu suri tema käe läbi, kuid eitas süüd tahtlikus tapmises. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei anna ükski tõend alust järeldada, et süüdistatav kannatanu surma otseselt soovis. Seega ei ole tõendatud süüdistuses nimetatud tahtliku tapmise eesmärk ja S. Piller ei pannud kuritegu toime kavatsetult. Süüdistatav ei teadnud, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja tal ei tekkinud teo toimepanemise ajal ka arusaama, et surm on tema peksmise vältimatu tagajärg. Seega ei ole kinnitamist leidnud ka teo toimepanemine otsese tahtlusega. S. Pilleri esimesest löögist mehele pähe kukkus viimane maha. Sellest järeldub löögi tugevus, mis saavutati löögivahendina puukaika kasutamisega. Lühikese vaheaja järel kordas lööja oma tegu samal viisil. Puukaikaga korduvast jõulisest löömisest pähe ei ole alust järeldada, et süüdistatav ei möönnud kannatanu surma saabumist ja lootis seda vältida. S. Piller väidab, et ta sai aru, et lööb kannatanut ja selle kaikaga löömisel on kannatanul valus. Pärast esimest lööki hakkas kannatanul verd jooksma. Veelkord löömise 2 põhjuseks oli viha. Löögiriista kasutamisega korduvast pähe, inimese elutähtsasse piirkonda löömisest möönab lööja mistahes tagajärje, sh inimese surma saabumist. Seega on S. Pilleri tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Tapmise subjektiivse tunnuse tuvastamisel piisab kaudse tahtluse tuvastamisest. Sellele viitab ka S. Pilleri käitumine pärast löömist. Ta sai enda valdusse kannatanu telefoni ja helistas sellelt omaniku arvel. Ta ei helistanud kiirabisse ega kutsunud abi, et ära hoida raske tagajärje saabumist. Need asjaolud välistavad teo toimepanemise kergemeelsusega ja surma põhjustamise ettevaatamatusest. Eksperdiarvamusega on tõendatud Z.G. surma põhjus, milleks on pea kinnine tömp trauma süüdistuses kirjeldatud vigastustega. Süüdistatava ja tunnistaja M.N. ütlused ning ekspertarvamus kinnitavad vigastusi elutähtsas piirkonnas, peas, ja tõendavad vigastuste tekitamist süüdistatava poolt eelpoolkirjeldatud peksmise tulemusena. Tõendid kinnitavad peksmise ja surma saabumise vahel põhjuslikku seost: kannatanule olid peksmisega tekitatud eluohtlikud vigastused, ta jäi peksmise kohta, kust hiljem leiti. Eksperdiarvamuses peetakse võimalikuks surma saabumist peksmise päeval, kuid ei välistata surma saabumist ka kaks päeva hiljem. Peale S. Pilleri poolt kannatanu peksmise ei ole tuvastatud muid faktoreid, mis võisid surma põhjustada. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Uuritud tõenditest ei järeldu S. Pilleril löömise eel äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit. Tunnistaja M.N. ütluste järgi sai ta Z.G. 50 krooni. Raha saamise järel läksid M.N. ja Z.G. kahekesi poodi, kus viimane ostis alkoholi ja toitu. Lõkkekohas eemaldus M.N. raha andnud mehega viimase kutsel põõsastesse. Asjaoludest, miks M.N. ja Z.G. teistest eraldusid ning varjatult omaette olid, oli S. Piller teadlik juba poest sündmuskoha läheduses asuvale lõkkeplatsile minnes. Z.G. oli neile pakkunud alkoholi ja andnud Merikesele raha sooviga saada vastuteeneks intiimsuhet. Kuigi S. Piller oli intiimsuhte võimalikkusest rahulolematu, ei teinud ta midagi selleks, et sellele vastu olla. Ta võttis vastu Z.G. pakutud alkoholi ja võttis enda kätte M.N. antud raha ning sellega pidas võimalikuks järgnevat tegu. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et Z.G. M.N. halvustas või solvas. Kohus jõudis järeldusele, et S. Pilleri tegu oli toime pandud alkoholijoobest tulenevas seisundis ja kantud vihast kannatanu vastu. Süüdistatav, ärganud alkoholijoobes ning näinud M.N. ja Z.G. it koos, sai põhjuse viimast lüüa. Kuna seksist oli sel päeval varem juttu Merikesega, siis ei olnud uusi asjaolusid, mis oleks olnud ootamatud ja võisid süüdistatava endast välja viia, kui ta nägi Merikest mehe kõrval istumas. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. S. Piller on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteomenetluses 13 korral. SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku teatel on S. Piller olnud psühhiaatriakliinikus ambulatoorsetel uuringutel perioodil 1994-1999 ning statsionaarsel uuringul
13. a. Diagnoositud lenduvate lahustite kuritarvitamist ja kerget vaimset alaarengut. Viimane pöördumine augustis
14. Tartu Vanglast iseloomustatakse S. Pillerit iseloomult kinnise ja vaoshoitud isikuna, käitumine agressiivsuse ilminguteta. Ta on allaheitliku loomuga ja mitte domineeriv. Vanglas autoriteeti ei oma. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. S. Pillerit iseloomustab eelkõige alkoholi tarvitamisega kaasnev eluviis. Seda kinnitavad väärteokaristused alkoholiseaduse ja LS § 7419 järgi. S. Piller on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest, sh korduvalt 3 inimese tervise vastu suunatud kuritegude eest, millega kahjustati inimese kehalist ja vaimset heaolu. Tema kuriteod on muutunud raskemaks, arutatav kuritegu on esimese astme kuritegu. Arvestades S. Pilleri isikuga, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, on süüdlast võimalik mõjutada KarS § 113 sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedase karistusega. Arvestades kuriteo raskusastet ja kahjustatud õigushüve olulisust ei ole karistusest tingimisi vabastamine võimalik. Arvestades resotsialiseerumisväljavaateid on liitkaristust võimalik mõista lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu S. Piller palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega kvalifitseerida tema tegu ümber KarS §-de 118 p 1 ja 117 järgi ning tulenevalt kuriteo ümberkvalifitseerimisest kergendada karistust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole kuriteo kvalifikatsioon õige ja karistus on liiga range. Tegemist oli armukadeduse pinnalt tekkinud tüliga, kuna M.N. on olnud süüdistatavaga pikka aega lähedastes suhetes ja süüdistataval on tunded tema vastu. Olukorras, kus võõras mees soovis seksida süüdistatavale lähedase inimesega ja süüdistatava arusaamist mööda M.N. ei tahtnud võõra mehega seksida, siis selline vaatepilt võttis süüdistataval silme eest mustaks, pealegi olid võõral mehel, s.o kannatanul püksid rebadele lastud. Süüdistatava emotsioone võimendas ka alkohol. Süüdistatav võttis kaika ja lõi kannatanut sellega, kuid omast arust ei löönud kogu jõust. Süüdistatav on süüdi selles, et lõi kannatanut kaikaga ja tekitas talle valu, kuid kannatanu surma ei osanud ta ette näha ega soovinud seda. Pealegi jäi kannatanu elama kui süüdistatav kaaslastega sündmuskohalt lahkus. Süüdistatav kannatanult asju ei võtnud, telefoni nägi hiljem V.N. käes ning helistas sellega ja kui kaart oli tühjaks helistatud, siis müüs telefon pandimajja koos M.N. . Põhilises osas kinnitavad süüdistava juttu nii V.N. kui M.N. . Süüdistatav kahetseb väga juhtunut. Ta oleks pidanud rohkem huvi tundma selle vastu, mis kannatanust edasi sai, et võib-olla kiirabi kutsuda, kuid hirm oli suur ning süümepiinad ja segadus peas. Kohus pole arvestanud piisavalt süüdistatava selgitustega. Antud tegu on kvalifitseeritav KarS § 118 p 1 järgi, s.o tervisekahjustuse tekitamine kui sellega kaasnes oht elule, ning KarS § 117 järgi, s.o surma põhjustamine ettevaatamatusest. Oma tegevusega, s.o löömisega tekitas süüdistatav valu ja kehavigastusi ning lõi ohu kannatanu elule, kuid ei näinud ette surma saabumist tagajärjena, see tagajärg saabus ettevaatamatusest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palusid S. Pilleri käitumise ümber kvalifitseerida ja ta süüdi tunnistada KarS §-de 118 ja 117 järgi. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasja materjale, leiab, et Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning KrMS §-st 342 lg 3 p 1 tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. 4 Apellatsioonkaebuses sisuliselt korratakse väiteid, mis olid süüdistatava kaitseversiooni aluseks ka esimese astme kohtus. Süüdistatava ja kaitsja sellesisulisi väiteid on kontrollitud maakohtu istungi käigus ning maakohus on andnud nimetatud väidetele ka omapoolse hinnangu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega. Ringkonnakohtu arvates on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused – Z.G. korduv puidust kaikaga pähe löömine S. Pilleri poolt ning talle eluohtliku kehavigastuse tekitamine, mis põhjustas Z.G. surma, maakohtu poolt ammendavalt välja selgitatud ning selles osas ringkonnakohtu arvates vaidlust ei ole. Seega on S. Pilleri käitumise õiguslikul kvalifitseerimisel põhiküsimuseks kuriteokoosseisu subjektiivne tunnus, see on, kas S. Piller põhjustas Z.G. surma tahtlusega (käesoleval juhul kaudse tahtlusega) või ettevaatamatusest. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega nagu põhjustanuks S. Piller Z.G. surma ettevaatamatusest. Riigikohus on oma mitmetes sellesisulistes otsuses märkinud, et KarS §-de 16 lg 4 (kaudne tahtlus) ja 18 lg 2 (kergemeelsus) võrdlusest tuleneb, et mõlemal juhul näeb isik ette tagajärge. Seega intellektuaalne element - tagajärje ettenägemine - langeb neil kahel süüteo subjektiivsel tunnusel kokku. Järelikult ei ole neid võimalik selle tunnuse alusel eristada. Eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil - kui intensiivselt suhtus isik tagajärje saabumisse; mida ta oma tegevusega tahtis saavutada. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Seega tunneb isik nii kaudse tahtluse kui ka kergemeelsuse puhul ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väidetega, et S. Piller ei kujutanud endale ette põhjuslikku seost Z.G. puukaikaga pähe löömise ja kannatanu surma saabumise võimalikkuse vahel (kannatanu surma ma ei osanud ette näha). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli S. Piller kuriteo toimepanemise ajal
15. aastane. Tema haridus on 8 klassi. S. Piller on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Tema areng isiksusena on olnud normaalne. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et S. Pillerit on varasemalt 3 korral karistatud kriminaalkorras, seejuures ka vangistusega. Seega on S. Piller piisavalt elukogenud, et mõista oma tegude tagajärgi. Ka see, et S. Piller on alaealisena pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, ei muuda olematuks tema poolt omandatud elukogemust. Asjaolu, et süüdistatav teadvustas endale põhjuslikku seost Z.G. löömise ja sellele järgneda võiva kannatanu surma vahel kinnitavad kujukalt S. Pilleri enese ütlused, milliste kohaselt sai ta aru, et teist isikut sellise puukaikaga, mida tema kasutas, lüües, võib inimese tappa. Seega kujutas S. Piller, arvestades tema elukogemust, endale ette põhjuslikku seost Z.G. puukaikaga löömise ja selle tagajärjel saabuda võiva surma vahel. 5 Ringkonnakohus leiab, et S. Piller möönis Z.G. it korduvalt puukaikaga lüües mistahes tagajärje saabumise võimalust. Kohtumeditsiinieksperdi arvamuse järgi tekitas S. Piller kannatanule Z.G. ile pea kinnise tömptrauma koljulae ja -koljupõhimiku luude murdude, peaajupõrutuse ja kelmetealuse verevalumiga. Ekspert on leidnud, arvestades väliste vigastuste hulka, paiknemist ja iseloomu, et lööke võis olla vähemalt kolm. Ringkonnakohus leiab, et lüües kannatanut mitmel korral puukaikaga pähe, see on elutähtsasse organisse, nägi S. Piller ette, et seeläbi võib saabuda ükskõik milline tagajärg, sealhulgas ka kannatanu surm. S. Piller suhtus sellisesse tagajärge ükskõikselt. Kui süüdlane nägi ette ja möönis kannatanu surma saabumise võimalikkust, mis tegelikult saabuski tema tegude tagajärjel, tuleb tema tegusid kvalifitseerida aga kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena. Ringkonnakohus leiab, et S. Pilleril ei olnud mingit tõsiseltvõetavat alust loota et tema tegevuse tagajärjel Z.G. surm ei saabu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei tundnud S. Piller pärast Z.G. korduvat puukaikaga pähe löömist huvi, millised olid kannatanu vigastused. Ta ei kutsunud kannatanule abi ega osutanud seda talle ka ise. S. Piller hoopis lahkus koos oma kaaslastega sündmuskohalt. Seega ei saa S. Pilleri paljasõnalist väidet, et ta lootis Z.G. surma mittesaabumist, pidada tõsimeelseks. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on S. Pilleri õigustatult süüdi tunnistanud Z.G. tapmises kaudse tahtlusega ning tema tegevuse õigesti kvalifitseerinud KarS § 113 järgi. S. Pillerile karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõigi KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaoludega. Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitatud ühtki taolist asjaolu, mis tingiks S. Pillerile mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades S. Pilleri süü suurust ja tema isiksust iseloomustavaid andmeid, on maakohus põhjendatult mõistnud S. Pillerile karistuse KarS § 113 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Aarne Sarjas Ago Kutsar 6 Mati Kartau