Vladimir Pugachevi süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest, andis 10.05.2007.a. kella 11.05 ajal Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonnas aadressil Tallinn Erika 15 toimunud kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et tema pangakaardiga on tema teadmata võetud sularahaautomaadist HAN00138 18.04.2007.a. kella 18.56 ajal välja sularaha 5000 krooni, millega tekitati talle varalist kahju summas 5000 krooni. Ütluste kohaselt kahtlustab Vladimir Pugachev, et tema arvelt võttis sularaha välja tema endine naine LP. Tegelikkuses võttis Vladimir Pugachev ise nimetatud ajal, kohas ning ulatuses oma pangakontolt sularaha välja. Seega pani Vladimir Pugachev toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o.
Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi esitatud süüdistuses ning tema ütluste kohaselt 18.04.2007.a., s.o. päeval, mil võeti sularahaautomaadist välja 5000 krooni, viibis tööl, mistõttu on välistatud, et sularaha võttis ta enda kontolt maha ise. Pärast videosalvestise vaatamist, tunnistas V.Pugachev, et videol on kujutatud tema, kuid see toimus mitte 18.aprillil, vaid järgmisel päeval, s.o. 19.aprillil, mil ta tõepoolest käis Kari 4 asuvast sularahaautomaadist oma pangaarve seisu vaatamas, kuna talle pidi laekuma raha. 18.aprillil enne tööle minekut pani pangakaardi madratsi alla, järgmisel päeval, tulles tagasi, avastas selle hoopiski padja alt, samuti 18.aprillil enne tööle minekut võttis ta oma pinkoodi tapeedi alt, kus seda tavaliselt hoitakse ning unustas selle kogemata köögilaua peale. Süüdistatav elab koos täisealise pojaga, kes on meremees ning arutataval ajavahemikul viibis reisil, kuid V.Pugachev on kindel, et poeg jätab sellistel juhtudel korterivõtmed oma ema kätte, s.o. süüdistatava endisele naisele, kellest ta on lahutatud üle 10 aasta. Hinnanud kriminaalasjas kõiki kogutud ja kohtumenetluses kontrollitud tõendeid nende kogumis, juhindudes samuti oma siseveendumusest, leiab kohus, et Vladimir Pugachevi süü talle inkrimineeritud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud. Tõepoolest puuduvad igasugused kahtlused selle kohta, et videosalvestistest nähtub selgesti seda, et 18.aprillil on Vladimir Pugachev käinud samal ajal kui tema kontolt võeti sularahas 5000 krooni, selle sama pangaautomaadi juures, kust raha välja võeti. Samuti on sealt näha, et V.Pugachev sooritab automaadi vahendusel toiminguid, mille teostamiseks on vajalik sisestada pangakaart ja valida pinkoodi. Samuti tuleb tõdeda, et süüdistatava väide, et 18.aprillil viibis ta tööl, ei leidnud tõendamist. V.Pugachevi sõnul käis ta tööl mitteametlikult, tööžurnaal, kus väidetavalt kanti sisse vahetuse algus ja lõpp, on kadunud ning tööandja andmeid nimetada süüdistatav ei osanud. Seega, käsitledes kogutud tõendeid, võib teha järelduse, et tuvastatud faktilised asjaolud ja nimelt see, et 5000 krooni sularahas võttis enda pangaarvelt maha süüdistatav ise, ei vasta nendele asjaoludele, milliste kohta andis V.Pugachev ütlusi, olles kannatanuna allutatud kohtueelsele menetlusele. Kuid kohus ei saa nõustuda süüdistuse poole seisukohaga, et kuivõrd V.Pugachev oli raha ise pangaautomaadist välja võtnud, oli ta kannatanuna ütluste andmisel täiesti teadlik, et seda raha ei võtnud välja keegi teine ja et mingit vargust tegelikkuses ei toimunud. Teisisõnu põhineb süüdistuspositsioon sellel, et arutatavas asjas teo subjektiivne külg leitakse kinnitada olevat objektiivsete tunnustega. Mõnedel juhtumitel on see võimalik, kuid mitte sugugi alati.
kohaselt teo eest karistatakse, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo karistatavuse tuvastamisel tuleb iga deliktistruktuuri aste tuvastada üksteise järel ning alles siis, kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav, saab rääkida karistatavast teost. Tahtlus ja ettevaatamatus on süüteokoosseisu subjektiivsed ja ühtlasi obligatoorsed tunnused.
lg.1 sätestatud koosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, see tähendab seda, et isik peab olema teadlik, et ta annab vale ütluse. Selleks et rääkida
lg.1 sätestatud koosseisu olemasolust, ei piisa konstateeringust, et faktilised asjaolud ei vasta nendele asjaoludele, milliste kohta isik andis ütlusi menetlejale. Inimesele on loomulik eksida, sündmusi segi ajada, unustada jne. Selliste tahtlust välistavate asjaolude puudumine või nende ümberlükkamine usaldusväärsete tõenditega on süüdistuse ülesanne. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (Riigikohtu otsused 3-1-113-07; 3-1-1-128-06). Tahtluse tõendamisel tuleb silmas pidada, et tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Arutatavale kriminaalasjale kohaselt on tuvastatud, et V.Pugachev, avastades, et tema kontolt on maha võetud 5000 krooni, pöördus esialgu Hansapanka, seejärel 06.05.2007.a. sai kätte pangakonto väljavõte ning kõrvutades kõiki fakte, s.o. köögilauale unustatud pinkoodi, pangakaardi vales kohas asetsemise ja korterivõtmete endisel abikaasal olemasolu kohta, jõudis ta järeldusele, et ainus lahendus sellele küsimusele, kes võttis tema raha välja, on vaid selline – raha võis välja võtta ainult tema endine abikaasa LP. Süüdistatava ütlustest kohtule nähtub, et LP on ka varem välja võtnud tema pangaarvelt sularaha ning antud väide ei ole kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud, kuivõrd kohtueelses menetluses seda kontrollitud ei olnud. Samuti ei ole uuritud ega kontrollitud asjaolu, kas LPl olid tõepoolest Vladimir Pugachevi korteri võtmed, mistõttu ei ole käesoleval ajal võimalik süüdistatava positsiooni ümber lükata. 2 Süüdistatava käitumine enne kannatanuna ütluste andmist 10.05.2007.a. Põhja Politseiosakonnas annab tunnistust selles, et politseisse pöördumisele eelnes tema enda poolne uurimine, kas summa 5000 krooni on tõepoolest arvelt maha võetud ning kuidas see võimalikuks osutus. On küll naiivne arvata, et isik, olles teadlik, et võttis ise oma pangaarvelt raha maha, nõuab oma pangakonto väljavõtet, ootab väljavõtte saamist 2 nädalat ning alles seejärel teeb avalduse politseile, esitades seejuures sama panga väljavõtte kinnitamaks, et raha on maha võetud. On märkimisväärne ka see, et andes kannatanuna ütlusi, mainib V.Pugachev, et Hansapanga andmetel isik, kes raha välja võttis, on jäädvustatud turvakaamerasse. Selle juures pidi V.Pugachev tajuma, et kohtueelse uurimise käigus nõutakse ilmtingimata salvestis välja ja hakatakse uurima ning eeldusel, et raha võttis ta ise välja, on taoline asjade seis absurdne. Samuti tuleb rõhutada, et kuulanud süüdistatava ära ja vaadeldes teda vahetult kohtuistungil, tekkis kohtul veendumus, et tegemist on eaka inimesega, kes ajab sündmusi ja kuupäevi segi, annab faktidele vahetevahel ebaadekvaatseid hinnanguid, tema jutustustel on raskesti mõistetav ja vähe tõenäoline tagapõhi, nimelt sellel, et eelmisel uurimisel armus uurija Pugachevi abikaasasse ja abiellus temaga, et endine abikaasa olevat käinud Pugachevi tööandja juures ja seejärel läkski tööžurnaal, mis võis olla Pugachevi alibiks, kaduma jne. Arvestades seega süüdistatava omaduste eripära, jõudis kohus järeldusele, et 10.05.2007.a. kannatanuna ütluste andmisel oli V.Pugachev veendumuses, et 18.04.2007.a. võttis raha pangaarvelt maha keegi teine, mitte aga tema ise. Eelpool toodud järeldustest lähtudes leiab kohus, et süüdistatava tegevuses puuduvad
lg.1 sätestatud koosseisu subjektiivsed tunnused ning seega puudub ka kuriteo koosseis, mistõttu ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Juhindudes KrMS §-dest 306, 309 lg.2, 314, 315 lg.4, kohus Otsustas: VLADIMIR PUGACHEV
Tõkendit kohaldatud ei ole. Menetluskulud jätta riigi kanda. Asitõend – CD plaat (asub kriminaaltoimiku materjalide juures) – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.