-19 lg 2 ja
3. Mõista Rene Lillemägile
-19 lg 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. 2 4. Lisakaristus
S § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahve kokku summas 18 000 krooni on võimalik tasuda ositi, s.o. võrdsetes osades 9 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (2 000 krooni igas kuus). Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 08.07.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2373,08,005753 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Rene Lillemägi’le karistuseks
lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 12000 krooni,
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks,
lg 3 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni,
Otsuse kohaselt juhtis R. Lillemägi 16.06.2008.a kell 22:40 Harju maakonnas Harku vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 14.km mootorsõidukit alkoholijoobes ning kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 57 km/h võrra, sõites kiirusega 131+-4 km/h. Oma tegevusega rikkus LE § 76 p 1 ja § 126 p 3 nõudeid. Nimetatud otsuse peale esitas R. Lillemägi kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel jätnud põhjendamatult arvestamata tema puhtsüdamliku kahetsuse. Leiab, et lisakaristuse määr, arvestades eelnevate oluliste rikkumiste puudumistega, on põhjendamatult suur. Kahetsusväärse teoni viis teda asjaolu, et oli eelnevalt elukaaslasega tülitsenud. Keset tüli lahkus elukaaslane kodunt ning tema sõitis talle järgi. Mõni aeg varem oli joonud õlut, kuid ei tundnud ennast purjus olevana. Oli teadlik kiirusepiirangust Murastes, kuid soovimata kaotada silmist oma elukaaslase autot, ületas kiirust.. Kahetseb, et ei suutnud kodus maha rahuneda, soov naisega tekkinud pereolukord lahendada varjutas mõistusliku käitumise. Kahetseb toimepandud tegu. Märgib, et ta ei ole olnud pidev kuritahtlik liiklusnõuete eiraja. On kindel, et analoogilist olukorda tema elus enam ei kordu. Juhtimisõiguse kaotus seab teda ja tema pere äärmiselt raskesse olukorda ning ta leiab, et karistuse eesmärgiks on küll tekitada pahateo toimepannud isikule ebamugavusi ja sundolukordi, kuid kindlasti mitte seada teda väljapääsmatusse sotsiaalsesse ja majanduslikku olukorda. Tal on 3 last, kellest väikseim on sündinud enneaegsena ja vajab erihoolitsust. Ta on lahutatud ja lapsed elavad eksabikaasaga Raplamaal Alu vallas. Enneaegne laps on 3aastane ja arengupeetusega, immuunsüsteemi puudulikkusega ja on seetõttu alatihti haige ja vajab korrapäraseid ja tihti ka ootamatuid sõite Tallinna Lastehaiglasse. Kaebaja ema on II grupi invaliid, kes samuti sõltub temast (tihti sõidud arsti juurde ). Juhtimisõigus on vajalik ka igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Igakuisteks kohustusteks on 3 lapse elatusrahad ning ka haige ema kommunaalmaksete tasumine. Märgib, et 18 000 kroonist rahalist karistust ei ole tal lihtne tasuda, nimetatud 3 summa ületab tema kuutöötasu. Selleks, et ta saaks oma võla riigi ees kustutada, vajab ta jätkuvalt tööd, mis ilma juhtimisõiguse olemasoluta ei ole võimalik. Kohtuistungil jäi R. Lillemägi kaebuses toodu juurde. Palus mõistetud lisakaristusi vähendada või need tühistada ning võimaldada tal rahatrahvide tasumist osade kaupa, kuna ühes kuus pole ta võimeline tasuma rohkem kui 1, 5 – 2 tuhat krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja oli nõus rahatrahvide tasumisega osade kaupa ning lisakaristuse vähendamisega. Lisakaristuse kohaldamata jätmist ei pidanud ta võimalikuks toimepandud tegude raskust arvestades ning ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2 ja § 135. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.