4-08-6588\5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2008, Rapla Väärteoasja number 4-08-6588 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Väärteoasi Marko Bahovski kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 18.06.2008 otsuse nr 2700,08,003140 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Marko Bahovski ( isikukood 38901270307, elukoht xxxxx, xxxxx xx, töökohta ei oma, Eesti kodanik), kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 18.06.2008 otsus nr 2700,08,003140 muutmata ja Marko Bahovski kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Marko Bahovskil advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022003479601 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 15.10.
2. Asjaolud Kaebuse esitaja ei eita, et tema valitud sõidukiirus ei vastanud teeoludele ja ta sõitis teelt välja vastu liiklusmärki ja vastu puud. Kuna tegemist ei olnud õnnetusega, kus pooltel on kohustus kohale kutsuda politsei. Peale sündmust lahkus kaebuse esitaja sündmuskohalt. Kaebuse esitaja oli sündmusest ehmunud ja ei osanud seisukohta võtta juhtunu osas. Kaebuse esitaja oli teadlik, et kuna teiseks osapooleks ei olnud sõiduk või kannatanu, siis puudus tal kohustus kohale kutsuda politsei. Kaebuse esitajal aga puudus teave, et kuidas hüvitada liiklusmärgile tekitatud kahju, siis pöördus ta ise vabatahtlikult ca pool tundi hiljem politseisse, et saada abi ja selgitust kahju hüvitamise kahju saajale. Üllataval kombel aga alustas politsei hoopis kaebuse esitaja suhtes menetluse ja määras talle otsusega väärteoasjas rahatrahvi 6000.- kr ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Kaebuse esitaja leiab, et elades õigusriigis ja minnes abi ja selgitusi küsima politseisse, sai ta karistada õnnetuse eest, kus politsei kohale kutsumine ei olnud kohustuslik. Seega puudub ka alus määrata talle karistus sündmuskohalt lahkumise eest. Samuti puudub alus määrata talle karistus valesti valitud sõidukiiruse osas, kuna seda ei ole politsei tuvastanud. Seega tuginedes eeltoodule puudus politseil alus menetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks. Kohtuvälisel menetlejal puudus vajadus abisaajat karistada maksimumkaristusega nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Ka ei arvestanud kohtuväline menetleja, et kaebuse esitajal ei ole esinenud varasemaid rikkumisi. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus pole nõuetekohaselt põhistatud, sest menetleja ei ole karistuse mõistmisel arvesse võtnud ega isegi mitte analüüsinud kergendavat asjaolu menetlusaluse isiku käitumises – puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti ei ole menetleja ka põhjendanud millistel asjaoludel ta leidis, et on vaja karistada isikut, kes pöördus vabatahtlikult politseisse, et saada teavet kahju hüvitamise osas. Kohtuväline menetleja on oma otsuse põhistuses viidanud, et menetlusalune isik on esitanud taotluse mitte määrata väärteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik, juhtides mootorsõiduki asulas kiirusega, mis ei vastanud tee ja ilmastikuoludele ja põhjustas sellega teelt väljasõidu ja liiklusõnnetuse, oleks võinud juhti vastutustundetu käitumise tõttu lõppeda traagiliselt nii endale kui ka teistele liiklejatele, seejärel jäetakse taotlus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei ole märkinud, kui suur siis oli kaebuse esitaja kiiruse ületamine. Kui nüüd lähtuda sellest, et kui kaebuse esitaja ei oleks pöördunud abi saamiseks politseisse vabatahtlikult, siis ei oleks kaebuse esitaja suhtes menetlust algatatud. Kaebuse esitaja tunneb, et, kuna tal puudus kohustus pöörduda politseisse oma juhtumi osas, siis ka tema suhtes tehtud otsus ei ole oma ranguselt proportsionaalne. Kohtuväline menetleja pole arvestanud menetlusaluse isiku seisukohti seoses kergendavate asjaolude ja lisakaristuse tühistamise mitte kohaldamisega. Samas pole kohtuväline menetleja kaebuse esitaja toodud seisukohtade arvestamata jätmist põhjendanud. Samuti ei ole põhjendanud kohtuväline menetleja, miks on kaebaja suhtes üldse läbi viidud menetlus, kuna selleks puudusid tegelikud vajadused. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse tühistada täies ulatuses või osaliselt karistuse mõistmise osas, s.o tühistada otsus täielikult lisakaristuse mõistmise osas. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemkonstaabel J.Peitre vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Karistus on mõistetud vastavalt seadusele, arvestades isiku süüd ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, rikkuja isiksust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Otsusega väärteoasjas nr 2700,08,003140 18.06.2008 karistati M.Bahovskit Liiklusseaduse § 7432 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000.- kr ja 7432 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kaebuse esitaja M.Bahovski võtab õigeks, et tema 10.05.2008 kella 06.13 ajal Raplas juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi ja teeolusid ning sõitis paremale teelt välja vastu liiklusmärki nr 351 Suurim kiirus 30 ja vastu puud. Liiklusõnnetuse aktiga nr 41 10.05.2008 ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga 10.05.2008, fotodega loeb kohus tuvastatuks, et sõidutee on lauge kurviga ja kerge langusega tasane tee, püsikattega ja nähtavus on hea mõlemas suunas. Sõidutee on kuiv. Tegu on asulasisese teega, kus on olemas valgustus. On valge aeg. Sõidutee vasakpoolsest servast 27,05 m Tallinna poole asub katkine liiklusmärk 351 Suurim kiirus koos postiga. Baasjoonest 32 m asub sõiduauto Mercedes Benz reg.nr xxx xxx vasakpoolne tagaratas, baasjoonest 33,55 m asub sõiduauto parempoolne tagaratas. Kokkupõrke tagajärjel on viga saanud lehtpuu. Edasi liikudes asub liiklusmärgi posti kinnituskoht ja sõiduauto lohisemisjälje algus. On näha sõiduki kokkupõrke koht teeääriskiviga. Baasjoonest 130 m on pidurdusjälje algus. Sõiduauto Mercedes Benz on suunaga Alu tee suunas, seisab ratastel ja esimene ots on deformeerunud. Skeemiga on tutvunud ja nõustunud M.Bahovski, kinnitades seda oma allkirjaga. LE § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtuistungil leidis tõendamist liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fotodega, et M.Bahovski sõitis mootorsõidukiga 10.05.2008 kell 06.13 Raplas, kus oli lubatud sõidukiirus 50 km/h, kiirusega vähemalt 110 km/h ning kaotas juhitavuse, auto paiskus vastu teeäärekivi, liiklusmärki Suurim kiirus 30 ja puud. Auto paiknes esimesest pidurdusjäljest 98 m kaugusel. On üldteada, et kuiva teekatte korral 98 m pikkuse peatumisteekonna korral peab sõidukiirus olema vähemalt 110 km/h. Fotodel nähtuvad auto vigastused ei saa ega ole tekkinud kiirusel 50-60 km/h. Auto kuulus mahakandmisele. M.Bahovski on algaja juht. Seega M.Bahovski ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks sõidukogemusi ja teeolusid ning põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Varaline kahju tekitati tee valdajale seoses liikluskorraldusvahendi Suurim kiirus 30 kahjustamise eest. M.Bahovski rikkus LE § 123 sätteid ning pani sellega toime Liiklusseaduse § 7417 lg 1 sätestatud väärteo. Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määruse nr 68 Liiklusõnnetusest teatamine, asjaolude väljaselgitamine, vormistamine, registreerimine ja arvestuse kord § 2 lg 2 sätestab, et kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses eriarvamusel või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, peab juht liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema politseilt saadud korralduse kohaselt. LE § 227 sätestab, et lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Kohtuistungil leidis tõendamist, et M.Bahovski tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Peale liiklusõnnetuse toimumist M.Bahovski varalise kahju saajaga ühendust ei võtnud ning seega ei saanud olla nad juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel. Ilmselgelt M.Bahovski ei teadnudki vahetult pärast õnnetuse toimumist, kes varalise kahju saaja oli. M.Bahovski võtab omaks, et ta jooksis sündmuskohalt ära, kuna ehmus, kuid läks hiljem vabatahtlikult politseisse. Kohus leiab, et M.Bahovski oli kohustatud liiklusõnnetusest teatama politseile, kuna ta ei teadnud varalise kahju saajat seoses liiklusmärgi kahjustamisega ning puudus kokkulepe nende vahel vastutuse küsimuses. M.Bahovski ei tohtinud sündmuskohalt põgeneda, vaid toimima vastavalt politseilt saadud korraldustele. Kohus leiab, et M.Bahovski, põgenedes peale liiklusõnnetuse toimumist koheselt sündmuskohalt, rikkus LE § 227 sätteid ning pani toime Liiklusseaduse § 7432 lg 1 sätestatud väärteo. M.Bahovski kohtuistungil antud ütlused, sõidukiirus oli 50-60 km/h, oli segaduses ja lahkus sündmuskohalt, tuli politseisse selgitusi küsima vabatahtlikult, ei ole usaldusväärsed, kuna on vastuolus teiste kogutud kirjalike tõenditega. M.Bahovski toodi politseisse mitu tundi hiljem auto omaniku ema poolt, muidu oleks tekkinud probleeme auto omanikul endal. Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 7441 lg 2 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur. Seega Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 20.05.2008 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Samuti on tutvustatud talle liiklusõnnetuse skeemi, mida kinnitab oma allkirjadega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel VTMS § 74 lg 1 toodud nõudeid. Põhikaristuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistamise aluseks on isiku süü. M.Bahovskit on karistatud otsuses 10.05.2008 toimunud väärteo kirjelduses toodud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel. Määratud põhikaristuse kergendamiseks puuduvad alused. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus KarS § 57 järgi. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. M.Bahovskit on karistatud põhikaristusega alla keskmise määra, seega on kohtuväline menetleja karistamisel arvestanud esinevate kergendavate asjaoludega, puuduvate raskendavate asjaoludega, puudub karistatus raskete liiklusalaste eeskirjade rikkumiste eest. Vabatahtliku politseisse pöördumise kohta avaldas kohus arvamust eespool. M.Bahovski poolt mootorsõiduki juhtimine ülisuure kiirusega Raplas oli väga ohtlik juhile endale ja kaasliiklejatele. Seega on põhjendatud temalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Arvestades asjaolusid, et kaebuse esitajal puudub karistatus raskete liiklusalaste eeskirjade rikkumise eest, esines kergendav asjaolu, puudusid raskendavad asjaolud, leiab kohus, et mootorsõiduki juhtimise õiguse võib ära võtta LS § 7432 lg 2 sätestatud minimaalmääras. Seega M.Bahovski mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on põhjendatud tema karistamine lisaks põhikaristusele lisakaristusega, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega minimaalmääras. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et kaebus kuulub jätmisele rahuldamata. Kohtunik: