4-08-1514\4

4-08-1514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-1514 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 02.09.2008.a. ja 10.10.2008.a Väärteoasi Kristjan Kinks’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 31.01.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,001176 Kaebuse esitaja Kristjan Kinks (isikukood 38009215220; elukoht: XXX; töökoht: OÜ Sandla Puit) Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaadi abi Jevgenia Žurina (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid – Tornimäe 5, Tallinn) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kristjan Kinks kaebuse esitaja kaitsja Jevgenia Žurina kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
2. Rahuldada osaliselt Kristjan Kinksi kaebus.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 31.01.2008.a. otsus lisakaristuse mõistmise osas liiklusseaduse § 74-19 lg 2 järgi. Muus osas jätta otsus muutmata.
4. Mõista Kristjan Kinksile liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 31.01.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2314,07,001176 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kristjan Kinks’ile karistuseks liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahvi 250 trahviühikut, s.o 15 000 krooni ja liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Samuti mõisteti VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel Kristjan Kinksilt välja menetluskulud kogusummas 120 krooni (tasu joobe tuvastamise eest). Otsuse kohaselt juhtis K. Kinks 14.01.2007.a kell 22:33 Tallinnas, Kadaka tee 1 mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid. 19.01.2007.a. oli K.Kinksi suhtes alustatud kriminaalmenetlust, kuna teda oli eelnevalt, s.o. 07.11.2002.a. otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud rahatrahviga, mis uue teo toimepanemise ajal oli veel täitmata (täideviimise lõpp 20.02.2007.a.) ning karistus seega kustumata. Prokuröri määrusega 17.10.2007.a. kriminaalmenetlus lõpetati, kuna varasem karistatus loeti aegunuks ning materjal saadeti politseisse lahendamaks asja väärteona.
6. 31.01.2008.a. otsusele esitas K. Kinks’i kaitsja kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada täies ulatuses, alternatiivsena palub jätta kohaldamata juhtimisõiguse äravõtmise. Kaebuses rõhutatakse, et 15.01.2007.a K. Kinksi suhtes koostatud protokollis on märgitud, et K. Kinks liikus Mustamäe tee suunas ning väärteo toimepanemise ajaks on registreeritud ja märgitud väärteoprotokollis 22:
7. Samal ajal, ehk siis
8. jaanuaril 2007.a kell 22:33 tegi Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve konstaabel P. Rehe K. Kinksi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning samal ajal,
9. jaanuaril 2007.a kell 22:33 algas ka väidetava tunnistaja (Konstantin Blitsõn) ülekuulamine. Ühtlasi ei ole märgitud ka, mis kell lõppes tunnistaja ülekuulamine. Tunnistaja väitis, et Peugeot 206 reg nr 202 MDS rooli taga oli Kristjan Kinks. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et K. Kinks ei tunne K. Blitsõnit ega pole temaga kunagi kokku puutunud. Seega jääb arusaamatuks, kuidas tundmatu inimene sai
10. jaanuaril 2007.a ajal, mil väärteoprotokolli kohaselt toimus väärteo toimepanek väita, et isik, kes väidetavalt viibis Peugeot 206 reg nr 202 MDS rooli taga, oli K. Kinks. Kaebuse esitaja viitab KrMS §-le 81, mille teise lõike kohaselt tuleb isik esitada äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase isikuga (või nende fotoga). Kaebaja juhib tähelepanu ka sellele, et väidetava tunnistaja ülekuulamine algas samal kellaajal, kui väidetav väärteo toimepanemise moment. Seega kuidas sai politsei alustada tunnistaja ülekuulamist samal ajal väärteo toimepanemisega, kui tunnistaja ütluste järgi saabus politsei sündmuskohale hiljem. Tunnistaja ütlustes ei ole kordagi mainitud, et tunnistaja ise nägi, et Peugeot 206 juhtis K. Kinks. Ei selgu, milliste tunnuste järgi ning 3 kuidas täpselt tunnistaja sai teada ning oskas oma ülekuulamise protokollis väita, et Peugeot 206 juhiks oli K. Kinks. Kaitsja kahtleb tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kaebaja leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ning väidetava väärteo fikseerimisel on leidnud aset väga jäme seaduse rikkumine. Väärteoprotokollis ei sisaldu, et kaebajale oli tutvustatud ja seletatud tema õigusi. Väärteoprotokollis leidub üksnes kaebaja enda poolt kirjutatud lause, et ta on tutvunud protokolliga ja nõus. Samuti leiab kaebaja, et väärteoprokollis kirjeldatu ei vasta tegelikkusele ning viib kohut eksitusse. Nimelt on väärteoprotokollis märgitud, et K. Kinks juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Samas on teada, et hetkel, kui politseipatrull saabus, ülalmainitud sõiduk seisis koha peal ning ei liikunud. K. Kinksi 15.02.2007.a antud ütlustest nähtub, et politsei leidis ta juhi kõrval istmel magades ning äratas ta üles. Politsei oleks pidanud tabama kaebaja hetkel, kui ta juhtis mootorsõidukit, mitte magas juhi kõrval istmel. Tunnistaja ütlused on sedavõrd ebapiisavad ning kahtlustäratavad, et nende põhjal ei saa ega tohi teha järeldust, et kaebaja on juhtinud mootorsõidukit 14.01.2007.a olles alkoholijoobes. Lisaks leiab kaebaja, et ebatäpsusi, tegelikkusele mittevastavus ning ebakorrektne vormistamine leidis aset ka muudes dokumentides. Kogutud tõendid ning ütlused ei tõenda, et kaebaja oli joobeseisundis mootorsõiduki roolis ning juhtis sõidukit Peugeot 206 registreerimismärgiga 202 MDS joobeseisundis. Kogutud materjalidest nähtub üksnes see, et
11. jaanuaril 2007.a kella 22:33 paiku leiti kaebaja sõidukist Peugeot 206 registreerimismärgiga 202 MDS juhi kõrval istmel hetkel, mil sõiduk seisis koha peal, toimetati teda politsei autosse ning kella 00:05 toodi teda Wismari tn asuvasse meditsiinilisse asutusse joobeseisundi tuvastamiseks. Peale tuvastamata indikaatorvahendiga alkoholijoobe tuvastamist ja ülekuulamist koostati isikule väärteoprotokoll temale õigusi tutvustamata. Kaebaja leiab, et taoline tõendite kogumine on lubamatu ning seaduses sätestatuga vastuolus. Kinksile süüks arvatud väärtegu on tõendamata ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kui kohus peab väärteo toimepanemist aga tõendatuks, siis palutakse otsus tühistada lisakaristuse osas. K. Kinksil ei olnud kehtivat karistatust ning lisakaristuse kandmine olek liialt koormav, kuna takistaks K. Kinksil oma tööülesannete täitmist. Ilma autota on liiklemine töö- ja elukoha vahel pea võimatu. Määratud karistus on vastuolus proportsionaalsuse printsiibiga. Kohtuistungil jäid K. Kinks ja tema kaitsja kaebuses toodu juurde.
12. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud kohtus kontrollitud tõenditega ning K. Kinks on ka ise väitnud, et oli protokollis nimetatud ajal alkoholijoobes. Rikutud ei ole ka menetlusnorme, K. Kinksile on selgitatud tema õigusi ja kohustusi ja kohtuistungil on ta kinnitanud, et protokollis on tema allkiri. Kohtuväline menetleja leidis, et K. Kinksi osas ei ole kustunud karistatus eelmise analoogse teo eest. Trahvi täitmise aegumise aluseks on täitmiskohtuniku määrus. Sellist määrust tehtud ei ole ja K. Kinksi käitumises on kuriteo tunnused. Kui kohus aga kriminaalmenetluse alustamiseks materjale ei edasta, tuleb K. Kinksi osas tehtud väärteootsus jätta muutmata. Karistus on proportsionaalne ja vastab K. Kinksi süü suurusele ja teo tehioludele. K. Kinks oli sellises joobes, et kujutas ohtu kõigile kaasliiklejatele. Tema mõjutamiseks on vajalik 4 lisakaristuse kohaldamine ning juhtimisõiguse äravõtmine on mõistetud sanktsiooni keskmises määras. Oma süüd pole ta tunnistanud ega käitumist kahetsenud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.Lisakaristuse kohaldamise tingivad ka õiguskorra kaitsmise huvid. Õigusnormis millest kohust lähtub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2 ja §
13. Kohtunik