4-08-7059\5

4-08-7059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7059 Kohtunik Leo Kunman Sekretär Jelena Smirnova Kohtuvälise menetleja esindaja Helen Kommusaar Kaitsja Indrek Sirk Väärteoasi Peeter Smoljakov’i (ik:37605160358,eluk.xxx, töök. V K OÜ), kaebus Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 01.07.2008a. otsuse nr.2373,08,005427 peale. RESOLUTSIOON Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 01.07.2008a. otsusega nr.2373,08,005427 Liiklusseaduse § 7419 lg.1 alusel Peeter Smoljakov’ile karistuseks määratud rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses,s.o. 12600kr- jätta muutmata. Vastavalt KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi,s.o. kuue kuu jooksul igakuuliselt tasuda 2100kr. Tühistada Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 01.07.2008a. otsusega nr.2373,08,005427 Liiklusseaduse § 7419 lg.2 alusel Peeter Smoljakov’ile määratud lisakaristus. Määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud arvele. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul,teatades Tallinna Linnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse arutamisel tuvastati: Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 01.07.2008a. otsusega nr.2373,08,005427 määrati Peeter Smoljakov’ile Liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses,so. 12600kr ja Liiklusseaduse § 7419 lg.2 järgi lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks, selle eest ,et 07.06.2008a. kell 09.
2. Harjumaal, Vasalemma vallas,Jaama tee 16 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Eeltooduga rikkus LE § 76 p.1 nõudeid,pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi. Oma kaebuses ülaltoodud otsuse peale, kaebaja Peeter Smoljakov taotleb tühistada otsus väärteoasjas nr 2373,08,005427,teha asjas uus otsus, millega võimaldatakse rahatrahvi tasumist osade kaupa 2000 krooni kuus, vabastada teda lisakaristusest,leides,et otsuse tegemisel kohtuvälise menetleja poolt kergendava asjaolu arvestamata jätmine on ebaseaduslik. Kaebaja leiab,et Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohustab kohtuvälist menetlejat karistuse määramisel arvestama ka kergendavate asjaoludega. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks muuhulgas puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et kergendavad asjaolud puuduvad. Põhistus kergendava asjaolu kohaldamata jätmiseks on kaebuse esitaja hinnangul ebaseaduslik ja tema suhtes solvav. Ta töötab müügiesindajana, mistõttu sõidab igakuuliselt tuhandeid kilomeetreid. Seejuures peab ta end ettevaatlikuks ning teisi arvestavaks autojuhiks. Selle tõestuseks on asjaolu, et hoolimata suurest läbisõidust ei ole temal politsei tuvastanud mitte ühtegi liiklusrikkumist viimase 5 aasta jooksul. Tema isikut teiste liiklejate suhtes üleolevaks ja ükskõikseks nimetamine on tema jaoks solvav. Ta ei ole mitte kunagi kohtunud ülemkomissar Oleg Lodeikiniga isiklikult ega ole ka väärteotoimikus mitte mingil viisil väljendanud oma üleolekut. Põhja Politseiprefektuuri poolt koostatud teistes otsustes on tihti kasutatud samasugust põhjendust. Sellest põhistusest nähtub nagu ei oleks joobes mootorsõiduki juhtimise korral võimalik mitte kunagi arvestada kahetsust kergendava asjaoluna. Nimetatu on vastuolus KarS § 56 lg 1 ja 57 lg 1 p 3.Kaebaja arvates on kohtuvälise menetleja kohustus hinnata menetlusaluse isiku kahetsuse siirust,sest Riigikohus on varasemalt õiguserikkumise toimepanemise eest karistatud isiku kahetsuse arvestamise kohta 11.09.2007 otsuses nr 3-1-1-33-07 märkinud järgmist:“ Samas ei nõustu kriminaalkolleegium kassaatoriga selles, et põhimõtteliselt ei saakski üldse isiku puhul, kes on toime pannud juba kuuenda samalaadse rikkumise, rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Ka varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejail iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata.“ Seega ei saa ainuüksi karistatava teo teokirjelduse või süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste põhjal jätta kahetsust arvestamata. Kaebaja,nagu eelpool osundatud ei ole enam kui 5 aasta jooksul toime pannud liiklusrikkumisi. Arvestades tema tööd müügiesindajana, kus autoga tuleb sõita iga kuu tuhandeid kilomeetreid, näitab see asjaolu, et ta üldjuhul on liikluses õiguskuulekas.Kõne all olev väärtegu leidis aset olukorras, kus ta sõitis oma suvekodust lähedalasuvasse kauplusse ostma asju, mida ei olnud võimalik käsitsi tuua. Kauplus asub kodust paarisaja meetri kaugusel ning kaupluse ees politsei ta joovet ka kontrollis.Talle kuulub kinnistu , ning kauplus aadressiga on kõrvaltänavas. Loomulikult ei õigusta lühike teekond tema rikkumist, kuid annab võimaluse hinnata liikluses viibimise aega ning sellest tulenevalt ka võimalikku ohtu teistele liiklejatele. Kuivõrd karistusmäärad ei ole fikseeritud konkreetse suurusena, siis tuleb konkreetse rikkumise eest karistuse määramisel arvestada ka rikkumise tehioludega. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, elukaaslanae AM töötab lasteaiakasvatajana kuupalgaga 10000 krooni kuus (netto). Ta on pere eluaseme soetamiseks võtnud kaks laenu, mille tagasimakse kogusumma on ligi 350 eurot kuus (ca 280 + 66 eurot), st ca 5400 krooni kuus.Ta töötab V K OÜ müügiesindaja ametikohal. Tema töötasu on otseselt seotud müügitöö efektiivsusega, kuna põhipalk on vaid 2480 krooni kuus. Müügiesindaja töö on otseselt seotud auto juhtimisega, seoses isikliku auto kasutamisega maksab tööandja talle ka kompensatsiooni. Mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ei ole tal võimalik oma tööülesandeid täita. Sisuliselt tähendab see ka töökoha kaotust, kuna tööandja on seadnud oma töötajate õiguskuuleka käitumise olulisele kohale. Töökoha kaotus või sissetulekute vähenemine miinimumpalgani teevad võimatuks määratud rahatrahvi tasumise ning laenude tagasimakse. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodu juurde, soovides karistuse kergendamist,kuna tunnistab rikkumist,kahetseb juhtunut. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis,et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud ja kvalifitseeritud õieti,samas nõustus karistuse kergendamisega lisakaristuse osas. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused,tutvunud väärteoasjas kohtule esitatud materjalidega,leidis,et kaebus kuulub rahuldamisele.Kaebajat on karistatud selle eest ,et 07.06.2008a. kell 09.
3. juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes,millega rikkus LE § 76 p.1 nõudeid,pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi.Kaebaja süü on õieti kvalifitseeritud ja täielikult tõendamist leidnud lisaks kaebaja enda ütlustele selle kohta,et tarvitas enne mootorsõiduki juhtimisele asumist alkoholi,protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga,millest selgub,et 07.06.2008a. kell 09.
4. kaebajal esines alkoholijoove 0,91mg/l,millega nõustus, täiendavat ekspertiisi ei nõudnud.Eeltoodud väärteo toimepanemise eest tuleb teda karistada. Samas nõustub kohus kaebuses tooduga ja peab usaldusväärseks kaebaja ütlusi selle kohta,et ta kahetseb juhtunut,lisakaristus paneb perekonna raskesse majanduslikku olukorda, sest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa töökoha kaotuse. Tema ütlused on kinnitust leidnud kaebusele lisatud järgmiste tõenditega:tööleping 44/2004,Viru Rand OÜ tõend töötasu kohta,väljavõte rahvastikuregistrist,laenulepingu 01-045863-EL tagasimakse graafik,laenulepingu 07-040481EV tagasimakse graafik,väljatrükk kinnistusraamatust asuva kinnistu kohta,AM töötasu tõendav töölepingu lisa . Arvestades kaebaja puhtsüdamlikku kahetsust, esitatud tõendeid pere majandusliku olukorra kohta,seda,et varem teda mootorsõiduki juhtimise eest joobes karistatud ei ole, viimati karistatud väärteo eest 29.03.2003a.,karistus kustunud,kohus leiab,et lisakaristuse kohaldamine kaebaja suhtes ei ole vajalik,ei ole otstarbekas ja see kuulub tühistamisele. Kohus juhindub VTMS §-st 132 p.2,133,134,
5. Kohtunik