4-08-7519\2

4-08-7519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-7519 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 31.10.2008.a Väärteoasi Andrus Sepp kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 09.07.2008.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2510,08,003667 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Andrus Sepp (isikukood 36804120253; elukoht: XXX; töötab projektijuhina Henkel Balti OÜ-s) Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond (asukoht: Paide, Tallinna 12) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Andrus Sepp kohtuväline menetleja – Lääne PP Paide PO esindaja on kohtule teatanud, et ei soovi kohtuistungist osa võtta RESOLUTSIOON Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Paide politseiosakonna kiirmenetluse otsus 09.07.2008.a. ning lõpetada A. Sepa suhtes väärteoasja menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o. otstarbekuse kaalutlusel. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 09.07.2008.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2510,08,003667 määras Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna konstaabel Andrus Sepp’ale karistuseks liiklusseaduse § 7424 alusel rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 600 krooni. Otsuse kohaselt juhtis A. Sepp 09.07.2008.a kell 10:15 Järvamaal, Imavere vallas, Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt
2. kilomeetril, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit, eiras liiklusmärgi nr 352 (möödasõidu keeld) nõudeid. Sooritas möödasõitu selleks keelatud kohas. Oma tegevusega rikkus LE § 5, lisa 2 nr 352 nõudeid. Nimetatud otsuse peale esitas A. Sepp kohtule kaebuse, milles palub kiirmenetluse otsuse tühistada. Märgib kaebuses, et võib-olla tõesti ta rikkus märgi nõuet, aga tegi seda sel juhul tahtmatult, kuna oli möödasõitu alustanud enne märgi mõjupiirkonna algust ega näinud liiklusmärki. Sõitis mööda poolhaagisega veoautost, mis ka järelikult varjas tema jaoks liiklusmärgi. Kiirmenetluse lõppedes sõitis tagasi umbes neli kilomeetrit ja veendus, et tõesti seises ainult paremal teeserval ajutine liiklusmärk ja tema oletus selle varjamisest veoauto poolt osutus tõeks. Sõitis Tallinn-Tartu maantee umbes
3. kilomeetril ja sisenes kiirusepiirangu tsooni 90 km/h, millele eelnes hoiatusmärk „Metsloomad“. Nähes, et ees on vastassuunas mitme kilomeetri ulatuses vaba tee, otsustas alustada möödasõitu tema ees sõitnud veoautodest. Möödasõidu ajal märkas, et uus teekate ja viimistlemata teepeenar viitavad teetööde alale. Kuna aga veoautod sõitsid üksteise järel väga väikeste vahedega ja vastassuuna sõidutee oli endiselt pikalt vaba, otsustas ta kiirust vähendades lõpetada möödasõidu ja mitte häirida veoautojuhte nende vahele „kiilumisega“. Lõpetanud mitmest veoautost järjestikuse möödasõidu kiirusel mitte üle 70 km/h, mis vältas umbes 2-2,5 km, reastus ta tagasi parempoolsesse sõiduritta ja samas märkas ristmikul paremal teeäärel seisvat politseivärvides operatiivautot. Mõne hetke pärast peatas teda politsei. Tema nõustus kiirmenetlusega. Kogu kiirmenetluse ajal ei tundnud politseinikud huvi tema seisukohtade vastu ja teatasid umbes kümne minuti möödudes talle otsuse. Tema avaldas arvamust, et otsus on liiga karm ja tegi ettepaneku otsuse üle vaadata. Politseinikud jätsid protokollimata tema avalduse menetlustulemustega mittenõustumise kohta. Kohtuistungil jäi A. Sepp kaebuses toodu juurde ja rõhutas, et tal ei olnud tahtlust rikkuda LE nõudeid; möödasõitu keelavat märki võis varjata poolhaagisega veoauto, millest sooritas möödasõitu. Kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha kaebusele, kus märkinud, et väärtegu ei ole toime pandud tahtlikult, kuna tegemist oli ajutiste möödasõitu keelavate märkidega ja möödudes suurtest veokitest võis märk jääda kaebajale märkamatuks 3 ning leidis, et seda asjaolu on juba arvestatud trahvi suuruse määramisel. A. Sepal on varem olnud vaid üks liiklusalane üleastumine, mille eest karsitatus on kustumata. Kohtuväline menetleja on kohtukutsele meilitsi vastanud, et nad ei soovi osa võtta kohtuistungist ega vaidle vastu, kui kohus lõpetab menetluse A. Sepa suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja nõustus kohtuistungil menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3 ja §
4. Kohtunik