4-08-5290\3

4-08-5290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-5290 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi KÜ Virmalise 5a kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 13.05.2008.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 08001423 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – KÜ Virmalise 5a (reg.kood 80191907; asukoht XXX, seaduslik esindaja Indrek Oja) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Tallinn 10614, Paldiski mnt 47) RESOLUTSIOON
2. KÜ Virmalise 5a seadusliku esindaja poolt esitatud kaebus rahuldada.
3. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 13.05.2008.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 08001423 ja nimetatud väärteos menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 13.05.2008.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 08001423 karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor KÜ Virmalise 5a jäätmeseaduse § 1207 lg 2 alusel rahatrahviga 1000 krooni. Otsuse kohaselt rikkus KÜ Virmalise 5a 30.04.2008.a kell 21:12 Tallinnas, Virmalise tn 7 jäätmehoolduseeskirja: kinnistul tekkivaid jäätmeid, mida ei saa kohapeal taaskasutada, ei paigutanud vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel asuvasse ühismahutisse. KÜ Virmalise 5a puudub pakendikonteiner (pakendid ladustatakse olme- või paberkonteinerisse). Teo toimepanija on KÜ Virmalise 5a juhatuse liige R. Jõeleht, isikukood XXX, kellel oli tegutsemiskohustus, mis seisnes selles, et tema pidi korraldama pakendijäätmete kogumise vastavalt eeskirjale, kuid vaatamata sellele jättis selle korraldamata, pannes seega toime ettevaatamatu teo hooletuse vormis juriidilise isiku huvides, mis seisnes varalise kasu saamises, kuna jäätmete sorteerimiseks ja selle korraldamiseks on vaja rahalisi vahendeid (üldtuntud asjaolu KrMS § 60 lg 3 mõistes). Oma tegevusega rikkus KÜ Virmalise 5a vastavalt kiirmenetluse otsusele jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 2 ja § 12 lg 2 nõudeid. KÜ Virmalise 5a seaduslik esindaja juhatuse liige I. Oja esitas nimetatud otsuse peale kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja õigusabikulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Märgib, et nende KÜ on Tallinna Jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 5 alusel liitunud korraldatud jäätmeveoga. Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korra § 2 lg 5 alusel on vedajaks ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas. Nende piirkonnas on selle vedajaks AS Ragn Sells. Seega on KÜ sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga, sellest lähtuvalt tegeleb nende KÜ kinnistu territooriumil kogunevate jäätmete korraldusega jäätmevedaja AS Ragn Sells. Tallinna Jäätmehoolduseeskirja sätetest ei tulene, et korteriühistu peab oma initsiatiivil hoolitsema pakendikonteineri olemasolust oma kinnistu territooriumil Pakendikonteineri paigalduskohustus lasub jäätmevedaja, s.o AS Ragn Sells, pakendiettevõtja või nende volitusel taaskasutus organisatsiooni peal. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse kohaldamine KÜ suhtes ei ole antud juhul põhjendatud ja seaduslik. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku arvamuse, millest nähtuvalt on kohtuväline menetleja nõus kaebuse rahuldamisega, õigusabikulude osas palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna antud asjas ei ole õigusabikulusid esitatud. Arvamuses on välja toodud, et väärteo toimepanemist kinnitavaks tõendiks on väärteomaterjalide juurde lisatud kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku ütlused. Kuivõrd väärteomaterjalide juurde on lisamata jäetud sündmuskoha vaatlusprotokoll, asukoha skeem ja fototabel, siis väärteo toimepanemine on jäänud kohtuvälise menetleja poolt objektiivselt tõendamata. Samuti on kohtuväline menetleja märkinud, et kuna jäätmehoolduseeskirja § 12 kuulub Tallinna jäätmehoolduseeskirja
4. jakku, mis reguleerib jäätmete vedu ja § 12 lg 1 kohaselt korraldatud jäätmevedu korraldab keskkonnaamet, siis viide § 12 lg-le 2 on asjassepuutumatu. Seega on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud väärteo § 12 lg 2 osas valesti. 17.10.2008.a laekus kohtule KÜ Virmalise 5a seisukoht kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamuse kohta, millest nähtuvalt taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, õigusabikulude hüvitamise nõudest kaebuse esitaja loobub. Palub kohtul vaadata asja ilma kohtuistungita. 3 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud KÜ Virmalise 5a seadusliku esindaja kaebusega, läbi vaadanud väärteoasja nr 08001423 materjalid ning võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et KÜ Virmalise 5a kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on VTMS §-d 120 lg 1 ja 132 p
5. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lähtub kohtuväline menetleja kiirmenetluses tõendeid kogudes VTMS
6. peatüki sätetest ning VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid arvestades
7. peatükis sätestatud erisusi. Lähtudes VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 60 lg 1 koostoimest tuleb seega ka väärteoasjas otsust tehes tugineda asjaoludele, mis on tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et menetlusalusele isikule ette heidetud tegu peab olema tõendatud ja teo toimepanemine kontrollitav. VTMS § 133 p 2 ja 3 järgi peab kohus kaebuse lahendamisel muuhulgas tuvastama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ning kas teo on pannud toime menetlusalune isik. Kohus, lähtudes KÜ Virmalise 5a suhtes koostatud väärteomaterjalidest (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirmenetluse otsus, KÜ Virmalise 5a äriregistri väljavõte), nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, s.t. väärteomaterjalide alusel ei ole võimalik tuvastada, kas isikule süüks arvatud väärteokoosseis on täidetud. Lisaks kohtuvälise menetleja poolt toodule tõendite puudulikkuse osas peab kohus vajalikuks märkida, et antud väärteoasja materjalide põhjal jääb selgusetuks, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja nimetanud oma otsuses juriidilise isiku huvides tegutsenud isikuna R. Jõeleht’i, kui väärteoasja materjalidele lisatud äriregistri väljavõtte järgi on korteriühistul veel teisi juhatuse liikmeid. KarS § 14 lg 1 tulenevalt on Riigikohus oma lahendites järjepidevalt rõhutanud, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja kaudu (16.06.2008.a, 3-1-1-38-08), alates
8. juulist 2008 kehtivas KarS § 14 sõnastuses võib selleks olla ka äriühingu pädev esindaja (26.09.2008.a, 3-1-1-4308). Viimatinimetatud Riigikohtu lahendis on välja toodud, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja. Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Samuti ei ole 13.05.2008.a koostatud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo lühikirjeldus vastavuses õigusnormidega, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse (vastuses kohtule on ka kohtuväline menetleja ise teatanud, et isikule ei saa ette heita jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 2 rikkumist). Ka ei ole kohtuväline menetleja otsuses märkinud, millise kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumist ta väärteoasja menetlemisel on silmas pidanud. Eelnimetatu on oluline tagamaks isiku kaitseõigust, kuna menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus peab olema selge ja objektiivne ning isik peab aru saama, milles tema rikkumine seisnes. 4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KÜ-le Virmalise 5a ette heidetud väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, mistõttu ei olnud asjakohane antud asjas vastavalt VTMS §-s 55 lg 1 sätestatule kohaldada ka kiirmenetlust. Kohus peab vajalikuks viidata veel Riigikohtu 8.10.2003.a lahendi nr 3-1-1-105-03 punktis 6 toodud seisukohale, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Seadusandja ei ole soovinud luua olukorda, mil kohus hakkaks kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel asendama. Seda enam, et lähtudes VTMS §-st 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi tegemiseks, kui seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada VTMS §-s 108 loetletud küsimused. Kuna antud asjas ei ole kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi võimalik enam kohtus kõrvaldada ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, leiab kohus, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 13.05.2008.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 08001423 tuleb tühistada ja nimetatud väärteos menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses KÜ Virmalise 5a teos väärteo tunnuste puudumisega. Esialgselt kaebuses märgitud õigusabikulude taotluse jätab kohus tähelepanuta, kuna kaebuse esitaja vastusest kohtule selgus, et õigusabikulud puuduvad. Kohtunik