4-08-8683\1

4-08-8683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-8683 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Raiko Ranniste kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.08.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,024781 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Raiko Ranniste (isikukood 38111110262; elukoht: XXX; töökoht OÜ Resrent) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Raiko Ranniste kaebus osaliselt.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.08.2008.a. otsus lisakaristuse mõistmise osas liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel.
4. Mõista Raiko Ranniste’le liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.
5. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja menetluse käik 27.08.2008.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2302,08,024781 karistati Raiko Rannistet liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis R. Ranniste 03.08.2008.a kell 02:55 Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee
6. km, suunaga Tallinna poole, mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 36 km/h võrra, sõites kiirusega 130+-4 km/h. R. Ranniste esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub mitte peatada juhtimisõigust ning mitte karistada teda maksimaalselt. Märgib, et karistust raskendavad asjaolud puudusid, kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema süü tunnistamist ja kahetsust. Nad sõitsid naisega Haapsalust koju ning ta sõitis kogu aeg lubatud kiirusega 110 km/h, siis tulid teetööd ning kiirus langes 50 km/h. Pärast seda ta arvas, et kiirus võib olla uuesti 110 km/h, kuigi tegelikult oli 90 km/h. Samuti on kaebuse esitaja märkinud, et kohtuistungil ta osaleda ei soovi. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Märgib, et tegemist oli tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on karmi karistuse kohaldamine põhjendatud. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Ületades teadlikult sõidukiirust, pidi ta olema teadlik, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, leiab kohus, et antud asja on võimalik VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. LS § 7422 lg 2 koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli poolt 03.08.2008.a koostatud väärteoprotokollile juhtis R. Ranniste 03.08.2008.a kell 02:55 Harju maakonnas Saue vallas Tallinn-Pärnu mnt 17.km, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit kiirusega 130+-4 km/h. Lubatud 90 km/h, ületamine mitte vähem kui 36 km/h. Kohus on seisukohal, et R. Ranniste poolt toime pandud tegu vastab LS § 7422 lg 2 objektiivsele koosseisule. Nimetatu on tuvastatud 03.08.2008.a koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt teostati R. Ranniste poolt juhitud mootorsõiduki Audi A8 463-TFJ liikumiskiiruse mõõtmist 03.08.2008.a kell 02:55 Harjumaal Saue vallas TallinnPärnu mnt 17.km, sõiduk liikus Tallinna suunas. Kohtuväline menetleja kasutas kiiruse mõõtmiseks kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr VX014786, mis oli testitud 02.08.2008.a kell 20:
7. Seadme lugemiks oli 130 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 4 km/h, ületas sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. 3 Samuti on teo toimepanemist kinnitavaks tõendiks väärteoprotokollis kajastatud R. Ranniste ütlused, kus ta tunnistab, et ületas kiirust, tema arvates oli kiirusepiiranguks 110 km/h. Teo toimepanemist ei eita R. Ranniste ka kohtule esitatud kaebuses, kus ta märgib, et arvas ekslikult kiirusepiiranguks 110 km/h, samasisulise avalduse on R. Ranniste esitanud 14.08.2008.a ka politseiprefektuurile. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub R. Ranniste teos ka nõutav subjektiivne koosseis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning KarS § 18 nimetab ettevaatamatusena kergemeelsust ja hooletust. Võttes aluseks kaebuse esitaja selgitused, mille kohaselt arvas ta ekslikult, et lubatud sõidukiirus oli 110 km/h, pani ta talle süüks arvatud teo toime vähemalt hooletusest. Kohtu hinnangul oleks R. Ranniste juhtimisõigust omava isikuna pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema teos esineb LS 7422 lg 2 ette nähtud süüteokoosseis. R Ranniste poolt 03.08.2008.a toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Samuti on kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Vastavalt LS §-le 7422 lg 2 võib mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis määrata karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ning lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada paragrahvi 7422 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud väärteos on kohtuväline menetleja määranud kaebuse esitajale rahatrahvi 50 trahviühikut (sanktsiooni maksimum määras) ning kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuud (sanktsiooni keskmises määras). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et antud väärteoasja puhul on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning põhikaristus tuleb mõista maksimum määras. Vastavalt karistusregistri õiendile on R. Rannistet ka varasemalt karistatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes, viimati 31.05.2008.a, s.o vähem kui kolm kuud enne käesolevat väärtegu. Olukorras, kus isik järjepidevalt paneb toime liiklusalaseid õigusrikkumisi, on põhjendatud võtta tarvitusele üha karmimaid meetmed, mis mõjutaksid isikut hoiduma üha uute süütegude toimepanemisest. Vajalikuks mõjutusvahendiks on ka lisakaristuse kohaldamine. Isik peab tunnetama oma vastutust liikluses ning käituma viisil, mis tagab kõikide liikluses osalejate turvalisuse. Õigusrikkumisi toime pannes on R. Ranniste üles näidanud hoolimatust nii enda kui kaasliiklejate vastu ning õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades on põhjendatud määrata isikule karistuseks nii põhi- kui lisakaristus. Selleks, et R. Ranniste teeks oma käitumisest vajalikud järeldused, ei pea kohus otstarbekaks vähendada R. Rannistele määratud põhikaristust. Kuna antud rikkumise puhul on aga põhikaristus määratud sanktsiooni maksimummääras, esineb kergendav asjaolu – süü puhtsüdamlik kahetsus ning R. Ranniste suhtes ei ole varasemalt toime pandud õigusrikkumiste eest lisakaristust kohaldatud, peab kohus antud juhul põhjendatuks vähendada lisakaristust ning rakendada R. Ranniste suhtes juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks, s.o. sanktsiooni alammääras. 4 Lisakaristuse vähendamisega annab kohus R. Rannistele võimaluse näidata, et ta on edaspidi võimeline käituma õiguskuulekalt ning suhtuma liikluskorda hoolivalt ja lugupidavalt. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 2, tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.08.2008.a otsuse väärteoasjas nr 2302,08,024781 lisakaristuse (kaheks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine) määramise osas ning mõistab Raiko Ranniste’le liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Mõistetud rahatrahvi osas jätab kohus otsuse muutmata. Kohtunik