Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, kaebuse esitaja kaitsjale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 15.06.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Ago Iloste` poolt väärteoprotokoll nr AB1051152 selle kohta, et 13.06.2008.a kella 21:00 ajal Pärnu linnas Riia mnt asuvas „K P“ tarvitas A. Niinepuu ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kokaiin (COC), pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPAS) § 151 järgi. 10.07.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,08,009415 on A. Niinepuu`le määratud kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest NPAS § 151 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut, so 2100 krooni. Kaebuse sisu 4-08-7584 31.07.2008.a laekus Pärnu Maakohtule A. Niinepuu` kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru` poolt esitatud kaebus väärteoasjas A. Niinepuu` suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kohtuväline menetleja on käesolevas asjas tõendina aktsepteerinud SA Pärnu Haigla laboris läbi viidud uuringu tulemusena saadud bioloogiliste vedelike uuringu akti. Kaebaja on aga seisukohal, et nimetatud akt ei saa olla väärteomenetluses usaldusväärne ega aktsepteeritav tõend ja oleks tulnud jätta tähelepanuta. Vastavalt Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 2 peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Lõikes viis on aga märgitud, et mõõtja erialast pädevust tõendab ja hindab Eesti akrediteerimiskeskus. Eesti akrediteerimiskeskuse kodulehel oleva info põhjal on SA Pärnu Haigla labor akrediteeritud vastavalt akrediteerimistunnistusele L 197. Akrediteerimistunnistuse lisast ilmneb, et selles ei kajastu narkootiliste ainete uuringu akrediteering. SA Pärnu Haigla laboril puudub akrediteering narkootiliste ainete uuringuks. Seega ei teostanud uuringut pädev isik ja uuringu tulemus ei vasta MõõteS § 5 lg 2 p 2 tunnustele, mistõttu ei ole bioloogiliste vedelike uuringu akt tõendina usaldusväärne ja väärteomenetluses tõendina lubatav. Kuivõrd kohtuväline menetleja on bioloogiliste vedelike uuringu akti tõendina hinnanud, leiab kaitsja, et menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Ühtlasi on see viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, kuna NPAS § 151 kirjeldatud väärtegu eeldab, et isik on ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet. Antud juhul ei ole tõendatud, et A. Niinepuu oleks tarvitanud mingit narkootilist või psühhotroopset ainet. A. Niinepuu ise kinnitab, et ta ei ole teadlikult narkootilisi aineid tarvitanud ega talle süüks arvatud väärtegu toime pannud. Seega puuduvad tema tegevuses väärteo tunnused ja väärteomenetlus tuleb lõpetada. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Kase, läbi vaadanud A. Niinepuu` väärteoasja, oma 19.08.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et nõustub esitatud kaebusega täies ulatuses ning palub A. Niinepuu` kaebus rahuldada. 10.07.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2670,08,009415 on määratud A. Niinepuu`le NPAS § 151 alusel rahatrahv 35 trahviühikut, so 2100 krooni. Kohtuväline menetleja toetab kaebust ja palub kohtul kaebus rahuldada, kuna Narkootiliste ainete uuringuks SA Pärnu Haigla labor akrediteeringut ei oma. NPAS § 9 lg 3 kohaselt toimub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lõplik identifitseerimine inimpäritoluga bioloogilisest materjalist riiklikus ekspertiisiasutuses, milleks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Seega antud väärteoasjas hinnatud tõendina bioloogiliste vedelike uuringu akt ei saa olla tõendiks väärteomaterjali juures. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 29 lg 1 p 1 palub kohtuväline menetleja tühistada kohtuvälises menetluses koostatud otsus ning lõpetada väärteomenetlus A. Niinepuu` suhtes. Samuti teatab menetleja, et kohtuväline menetleja ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus kirjaliku menetlusega. 22.10.2008.a teatas kaebuse esitaja kaitsja, et kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.