← Eesti

1-08-11007\2

Obsah (5)§ 199§ 209§ 64§ 65§ 76

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-11007 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2008.a Asja number 1-08-11007 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär J

§ 199

lg 2 p 4 järgi karistati teda vangistusega 4 kuud ning

§ 209

lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega, liitkaristuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 07.12.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust ning Harju Maakohtu 04.03.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuud 26 päeva vangistust võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. Sven Bašarini karistusaja algus on 25.01.2006.a ja lõpp 19.08.2009.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Sven Bašarini ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör toetas Sven Bašarini vabastamist. Sven Bašarin taotles enda vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Sven Bašarinit ei ole võimalik vabastada ennetähtaegselt.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Sven Bašarin on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole ja üle kuue kuu. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Sven Bašarini ennetähtaegset vabastamist, kuna puudub kindlus, et Sven Bašarin ei jätka kuritegude toimepanemist. Sven Bašarinil puudub töökoht ja tööharjumus, puudub eriala, narkootikume hakkas tarbima 13-aastaselt, tal on algharidus, tutvusringkond on kuritegeliku mõtteviisiga. Tartu Vangla hinnangul vähendab Sven Bašarini riske eelkõige hoidumine narkootikumidest, pidepunktiks on kohene tööleasumine ja iseseisva sissetuleku saamine, seoses vähese haridusega puudub täiskasvanulik arusaam elus tekkivatest olukordadest ja nende lahendamisest. Sven Bašarinit on kriminaalkorras karistatud neljal korral, uue kuriteo pani ta toime katseajal, korduvalt on teda karistatud narkootikumidega seotud väärtegude eest. Sven Bašarinit on vanglas viibimise ajal karistatud distsiplinaarkorras 8-l korral, viimati käesoleva aasta juulis. Jätkuv kuritegude toimepanemine, samuti rikkumised vanglas, annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et Sven Bašarin ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Sven Bašarini käitumises on positiivne, et ta on vanglas lõpetanud 6.klassi ja jätkab õpinguid 7.klassis, töötab vangla majandustöödel. Sven Bašarini vabastamata jätmisel on oluline eelkõige see, et Sven Bašarin on vangla rangetes tingimustes jätkuvalt korda rikkunud. Järgmise ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise ajaks tuleks Sven Bašarinil kindlasti hoiduda distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest. Praegu ei kuulu Sven Bašarin ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus asja lahendamisel juhindub

§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.