lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.06.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud 25 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 1
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 01.06.2007.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust ja Tartu Maakohtu 30.01.2008.a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust, kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.02.2007.a ja lõpeb 25.02.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 25.08.2008.a. 14.08.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 23.10.2008.a seisuga on Katrin Lampe kandmata karistusaeg 1 aasta 4 kuud 2 päeva vangistust. Katrin Lampe on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 30.03.1994.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat 9 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 14.12.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 26 päeva aresti; 3) 16.06.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 10 kuud vabadusekaotust; 4) 20.06.2005.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 8 kuud vangistust 3aastase katseajaga; 5) 01.06.2007.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust, ärakandmisele kuuluv karistus 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Katrin Lampe tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna Katrin Lampe on varem korduvalt karistatud ja praegu kannab karistust kuritegude eest, mis ta pani toime katseajal. Peale selle oli üldse kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes problemaatiline. Prokuröri andmetel on prokuratuuris kriminaalasi, kus on Katrin Lampele esitatud varguse kahtlustus. Katrin Lampe ise palus ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vabanedes asuks ta elama õe juurde ja hiljem tahaks koos mehega korteri osta. Tööle loodab ta saada sugulase juurde, kes töötab Hiina restoranis. Ta selgitas, et on käesolevaks ajaks teinud järeldused ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja hakata lapsi sünnitama. Katrin Lampe kinnitas, et tema teada tema suhtes menetlus lõpetati prokuratuuris, kuna tema ei ole väidetavaid tegusid toime pannud. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud, kuid need ei olnud Katrin Lampe arvates olulised rikkumised. Kaitsja toetas Katrin Lampet ja leidis, et kuigi tegemist on probleemse isikuga, võiks talle anda veelkord võimaluse ja ta enne tähtaega vabastada.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Katrin Lampe on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Katrin Lampe kannab karistust kuritegude eest, millised ta pani toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Tema eelmine kriminaalhooldus kulges problemaatiliselt, kriminaalhooldust takistavaks teguriks oli Katrin Lampe ebastabiilne elukorraldus, ükskõikne suhtumine enda tuleviku planeerimisel. Ta andis kriminaalhooldajale katteta lubadusi töökohtade osas. Ka oli tal probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Eelnev näitab kohtu arvates ilmekalt, et Katrin Lampe ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele. Peale selle nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et tal on küllalt lühikese vangistuse ajal 5-l korral olnud 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.