1-08-11132\2

(3)§ 40 lg 1 alusel mõistetud 10 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 28.04.1998.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 8 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 10 aastat 6 kuud vabadusekaotust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.11.1999.a ja lõpeb 18.05.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval Tartu Maakohtu 06.02.2008.a määruse alusel 06.09.2008.a. 28.08.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.10.2008.a seisuga on Vjatšeslav Levitski kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 4 päeva vangistust. Vjatšeslav Levitski on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 16.12.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahatrahv 1000 krooni; 2) 28.04.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Vjatšeslav Levitski tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toetanud Vjatšeslav Levitski vabastamist enne tähtaega, kuna süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuriteod on läinud järjest raskemaks ja viimased kuriteod on toime pandud katseajal. Peale selle ei ole Vjatšeslav Levitski vangistuse ajal käitunud eeskujulikult, teda on palju kordi karistatud distsiplinaarkorras ja ka viimasel aastal korduvalt. Eelnev näitab, et süüdimõistetu ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt. Vjatšeslav Levitski ise palus enda ennetähtaegset vabastamist. Ta selgitas, et saab aru enda poolt toimepandu raskusest, kuid aega tagasi pöörata ei saa. Ta on vanglas viibinud 9 aastat ja olukord on muutunud – ta on saanud täiskasvanumaks, tal on loodud perekond ja on ka väike laps. Ta soovib saada vabadusse, et perekonda toetada ja lubab elada edaspidi seaduskuulekalt. Vangistuse ajal on ta võimalusel töötanud ja õppinud ning osalenud erinevates programmides. Tal oli varasemalt probleeme enda emotsioonide ohjamisega, kuid peale koostööd psühholoogiga saab ta endaga paremini hakkama ja on leidnud uued võimalused stressi maandamiseks. Ta tunnistas, et teda on väga palju kordi distsiplinaarkorras karistatud, kuid leiab, et rikkumised ei ole olnud väga rasked, ta on tõstnud häält ja üleastumiste eest, milles on osapooleks vangla ametnik, karistataksegi alati kartseriga. Kaitsja leidis, et on täidetud tingimused Vjatšeslav Levitski ennetähtaegseks vabastamiseks. Ta on viibinud vangistuses väga pikka aega ja ema tegevused vanglas (töötamine, õppimine, programmides osalemine) on näidanud, et ta soovib paraneda. Vjatšeslav Levitskil on olemas võimalus vabanedes koheselt tööle asuda, tal on olemas lähedaste toetus. Käesolevaks ajaks on ta loonud perekonna, peres kasvab väike laps, kelle ülalpidamisest võtab süüdimõistetu juba praegu jõudumööda osa tasudes lapse lasteaiamaksu. Kuna Vjatšeslav Levitski vangistusaeg on olnud väga pikk, siis kriminaalhoolduse näol oleks tagatud vajalik abi ja ka kontroll tema üle. Vjatšeslav Levitski on pika vangistusaja jooksul küll korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid viimasel ajal on tema käitumine paranenud ja rikkumiste arv on vähenenud. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vjatšeslav Levitski on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab 2

(3)kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamused, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine veel ennatlik. Kohus nõustub kaitsja poolt väljatooduga selle kohta, et on positiivne, et Vjatšeslav Levitski on viimastel aastatel osalenud erinevates programmides, leidnud enda jaoks uusi stressimaandamise vahendeid, saanud psühholoogilist nõustamist. Eelnev väärib tunnustamist ja annab lootust, et ta on teinud järeldused enda probleemidest, mis viisid kuritegeliku käitumiseni. Tunnustust väärib ka asjaolu, et Vjatšeslav Levitskil on soov pühendada ennast perekonnale, tal on tekkinud lähedased suhted. Peres kasvab laps, kelle ülalpidamisest Vjatšeslav Levitski võimalusel osa võtab. Ta on leidnud endale töökoha, kus saaks koheselt tööle asuda. Eelnev näitab, et süüdimõistetu võiks vabanedes olla motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt käituma. Kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu on karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjel saabud teise inimese surm. Kuriteo pani ta toime katseajal ja vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 30 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Tõsi on, et 2006-2007.a rikkumiste arv vähenes oluliselt võrreldes varasemaga, kuid 2008.a on üleastumiste arv taas suurenenud ja jooksva aasta jooksul on Vjatšeslav Levitskit 4-l korral distsiplinaarkorras karistatud kartseriga. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Peale seda, kui kinnipeetav ka käitumisega vanglas näitab, et tema soov muutuda on reaalne, saaks kaaluda ka tema vangistusest vabastamist enne tähtaega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3