Kriminaalasi nr 1-08-10559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10559 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Kristi Keldo Taotlus Oleg Boltovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu OLEG BOLTOV Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 37106170344 RESOLUTSIOON Jätta Oleg Boltov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Oleg Boltov on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 20.02.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1-2-1202/01 KrK § 101 p 1, 3, 4, § 141 lg 2 p 1, 3, 4, § 207 lg 3 p 1 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ja karistuseks on KarS § 64 alusel mõistetud 12 aastat vangistust. 1
(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 26.08.2000.a ja lõpeb 25.08.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 25.08.2008.a. 14.08.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.10.2008.a seisuga on Oleg Boltovi kandmata karistusaeg 3 aastat 10 kuud 11 päeva vangistust. Oleg Boltov on Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras karistamata, Läti Vabariigis on karistatud salakaubaveo eest vabadusekaotusega 1 aasta 10 kuud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Oleg Boltovi tingimisi enne tähtaega vabastamist täiendavate kohustuste määramisega. Ettekande kohaselt on Oleg Boltov ära kandnud 2/3 karistusajast ning tal on olemas toetavad lähedased ja kindel töö- ja elukoht. Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. Oleg Boltov on ka varem kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal on teda karistatud ka distsiplinaarkorras. Positiivne on, et ta on vangistuse ajal töötanud, et tal on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ja võimalus ka tööle asuda. Arvestades aga Oleg Boltovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole tema poolt ärakantud karistusaeg piisav. Oleg Boltov selgitas, et ta on olnud piisavalt kaua vanglas, on sellest tüdinenud ja soovib hakata elama vabaduses. Ta on otsustanud, et neljaaastane katseaeg olekski hea, et see oleks pikk kontrolliaeg. Ta on otsustanud, et ta enam ei satu vanglasse. Vabaduses ootavad teda lähedased, kes on loonud kõik tingimused tema kohanemiseks. Lähedastega on ta aktiivselt suhelnud ka nelja viimase vangistusaasta jooksul ja sel aastal oli võimalus käia ka puhkusel. Kogu vangistuse aja on ta võimalusel töötanud, teinud koostööd ametnikega ja vabanedes on tal koheselt olemas töökoht. Ta soovib lõpuks asuda ka elama normaalset elu ja luua perekonna. Kahjud on ta vangistuse ajal hüvitanud. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Oleg Boltov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus nõustub vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja ettekandes märgituga selle kohta, et on positiivne muutus, et Oleg Boltov on karistuse kandmise ajal õppinud oma käitumist kontrollima ja tagajärgedele ette mõtlema. Samuti see, et ta on vangistuse ajal osalenud erinevates programmides ja töötanud ning tal on ka vabanedes olemas kindel töökoht ja vanemate moraalne- ning materiaalne toetus. Eelnev väärib tunnustamist ja annab lootust, et ta on teinud järeldused enda probleemidest, mis viisid kuritegeliku käitumiseni. Kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu on karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning mille tagajärjel saabus teise inimese surm. Vangistuse ajal on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimane rikkumine oli 2007.a alguses. Kohus leiab, et sellest möödunud aeg ei ole piisav, et öelda, et kinnipeetav ongi teinud järeldused ja seda ka 2
(3)käitumisega vanglas kinnitanud. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja tagajärgi, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga Oleg Boltovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Lisaks märgib kohus, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama ka võimalusega, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Ennetähtaegse vabastamise reguleerimine riigi poolt ei garanteeri isikule automaatselt vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)