Obsah (5)
§ 76§ 113§ 64§ 68§ 56Kriminaalasi nr 1-08-10198 Koopia KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10198 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekr
§ 76
lg.2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Gert Mäekivi temale Viljandi Maakohtu 10. veebruari 2006.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-362-04 mõistetud karistuse 8 (kaheksa) aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Gert Mäekivi on süüdi tunnistatud ja karistatud Viljandi Maakohtu 10.02.2005.a. otsusega
§ 113
ja §199 lg.1 järgi ja karistatud
§ 64lg.1 alusel liitkaristusega 8 aastat vangistust.
G.Mäekivi on kinni peetud 02.09.2004,
§ 68arvestamisega karistuse kandmise alguseks loetud 10.02.2005.
Gert Mäekivi ei ole varem karistatud. G,Mäekivi on esitanud avalduse tema vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1
(4)Tartu Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et G.Mäekivi on vangistuses töötanud alates 10.maist 2004 kuni Tartu Vanglasse saabumiseni. Tartu Vanglas pole võimalik olnud teda rakendada. Tal on piisavalt raha vabanemisfondis ja säilinud on tööharjumus ja motivatsioon. Vabaduses võimalik ametlik töökoht. Elama saab asuda varasemasse elukohta ema juures. Ema toetab vajadusel ka vanglas. Lähivõrgustikku kuulub ema. Vanglale teadaolevalt leiab Mäekivi, et teda on karistatud ebaõiglaselt ja ta on taotlenud riigilt õigusabi kriminaalasja uueks menetlemiseks. Mäekivi tunnistab vabaduses liigset alkoholitarvitamist ja on vabaduses sellele probleemile ka spetsialistilt lahendust otsinud. Sõnades väljendab vastutuse tunnetamist, kuid oma süüd kuriteos ta ei tunne. Vangistus ei ole mõjunud eesmärgipäraselt sooritatud kuriteo tagajärgedele mõtlemise, analüüsimise ja tuleviku suhtes järelduste tegemise seisukohast. Kohanemisraskusteta, distsipliinirikkumisteta. On vaoshoitud, realistliku maailmavaatega. Riskid minimaalsed, tuleb endaga hästi toime. Ohustatud on alkoholijoobes kahju tekitamine. Kriminaalhooldaja ennetähtaegset vabastamist ei toeta, põhjendades, et see ei oleks ühiskonna õiglustundega kooskõlas. Ka kannatanutel on õiguspärane ootus, et kuriteo toimepannud isik kannaks ära karistuse, mis talle on mõistetud vastavalt süü suurusele ja toimepandud teo raskusele. Riskidena vabaduses näeb kriminaalhooldaja G.Mäekivi alkoholi tarvitamise harjumust ja kriminaalse käitumisega sõpru. Pikem töökogemus on vabaduses olemas. Vabanemisel asuks elama ema juurde ccccccccccccccccccccs, kuid selles korteris on vananenud elektrisüsteem, mis raskendab elektroonilise koduvalveseadme paigaldamist. Ema soovib pojale olla toeks ja loodab, et poeb toetab tedagi. Gert Mäekivi kohtuistungil andis seletuse, et ta asuks elama ema juurde ja tööle puidufirmasse Põhjanael, asub Viljandis. Töötas seal ka varem. G.Mäekivi arvates vabaduses peab ta kõrvale hoidma teatud sõpradest, kui nendega kokku saab, hakkab jälle jooma. Kuriteo panigi toime sellepärast, et oli mitu päeva järjest joonud. Mäekivi ei nõustu sellega, et ema korteris ei ole tingimusi elektroonilise järelevalve seadme panemiseks- üks pistik on vaja vaid välja vahetada. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et Gert Mäekivi vabastamine ei ole põhjendatud. Ei ole täidetud vabastamise formaalsed eeldused- vabaduses puudub töökoht. Ärakantud karistuse kestus ei vasta toimepandud teole ja süü suurusele. Elektroonilise järelevalve tingimused on halvasti tagatud. G.Mäekivi kaitsja toetab vabastamist. Vangla iseloomustus on igati positiivne. Ei ole nõus, et ärakantud karistusaeg ei vasta süü suurusele: kui seadusandja on ette näinud võimaluse vabastada elektroonilise järelevalve alla poole karistusaja ärakandmise järel, siis järelikult vastab see karistus süü suurusele. Kohtu seisukohad Gert Mäekivi on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.
§ 76
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Gert Mäekivi temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, seisuga 20.10.08. 4 aastat 1 kuud 19 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2
(4)käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Gert Mäekivi vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. 4 aastat vangistust oleks G.Mäekivi puhul minimaalne võimalik karistusaeg, mille ärakandmise järel oleks võimalik ta vabastada ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Praeguseks on G.Mäekivil ära kantud karistust 1 kuu 19 päeva rohkem minimaalsest võimalikust. See on alla võimaliku miinimumi, mis on sellelaadilise kuriteo eest üldse võimalik mõista (6 aastat vangistust). Inimelu vastu suunatud kuriteo puhul loeb kohus sellist ärakantud karistusaega põhjendamatult lühikeseks. Kohus leiab, et vabastamisel sellise minimaalse võimaliku aja ärakandmise järel peavad esinema eriliselt veenvad asjaolud, et kohus saaks olla veendunud isiku vabastamise põhjendatuses. Võttes arvesse
§ 76
lg.3 osutatud asjaolusid ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, peatub kohus esmalt esimesel arvesse võetaval asjaolul- kuriteo toimepanemise asjaolud. Kuriteo toimepanemise asjaolude hulka kuuluvad ka need asjaolud, mis seonduvad kuriteo toimepanemise järgse käitumisega. Need asjaolud iseloomustavad G.Mäekivi kui külma kaalutlejat: ehkki sündmuse toimumise järgselt oli tal olustik täpselt meeles (ütluste olustikuga seostamisel näitas ette), ei teinud ta juhtunust väljagi ja isegi tapetu emaga kohtudes (mitu kuud hiljem) ei avaldanud millegagi kahetsust (ei reetnud ennast millegagi). Seega kõndis pärast kuriteo toimepanemist mitu kuud sealsamas ringi nagu poleks midagi juhtunud. Selline käitumine osutab kohtu hinnangul, et G.Mäekivile ei ole tema poolt toime pandud ränk kuritegu avaldanud mitte mingit mõju, ta lootis vabaneda vastutusest, ei ole toimunut analüüsinud ja ei ole teinud sellest ka mingeid järeldusi. Kohtu käsutuses olevast materjalist ei nähtu, et praeguseks oleks see olukord kuidagi muutunud, vastupidi- vangla iseloomustuses kirjasolev, et Mäekivi ei ole analüüsinud toimepandut, mõelnud tagajärgedele ega tunne ka praegu süüd selles kuriteos- osutab selgelt, et kuriteo põhjusi, oma käitumist ei ole Mäekivi ka vangistuse kestel analüüsinud. Seega ei olegi midagi muutunud. Siin tuleks kohtul püstitada küsimus mõistetud karistuse eesmärgist. Kui võtta hoiak, et ennetähtaegseks vabastamiseks piisab vaid teatud osa karistusaja ärakandmisest (võimalik miinimum nagu praegusel juhul) ja muude karistuse mõistmise eesmärkide saavutamine ei ole vajalik, siis tähendaks see suhtumist karistusse kui kättemaksu, mille võib lugeda realiseerunuks teatud aja vangistuse ärakandmise järel. Kohus sellise suhtumisega ei nõustu ja on seisukohal, et ka ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb
§ 76
lg.3 tingimusi hinnata
§ 56lg.1 eesmärkidega seoses.
See tähendab, et tuleb hinnata, kas ärakantud karistusaeg on suutnud mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul süüdimõistetu puhul, kes oma süüd kuriteos ei tunne, oma käitumist ei analüüsi ja muudatusi ei kavanda, ei ole karistuse eesmärgid saavutatud. G.Mäekivi on tema enda sõnul pannud kuriteo toime mitmepäevase alkoholitarvitamise tagajärjel. Juba enne kuriteo sooritamist on ta ise pidanud vajalikuks spetsialistilt abi otsida, kuid see on olnud ebapiisav. Ka selles osas ei ole tänaseks midagi muutunud. G.Mäekivi ise loodab selles osas mitte iseendale, vaid temast väljaspool seisvatele asjaoludele- et ei tohi endiste sõpradega kokku saada. Selline nõue on võimalik kehtestada küll kriminaalhooldusega kaasneva lisakohustusena, kuid isik ise peab olema valmis loobuma alkoholist. Kuidas see saavutatakse- selles osas kohtul veendumus puudub. On õige, et ei ole kindlust ka selles, et Gert Mäekivil on elatise teenimise võimalus vabaduses. (Kohtu osutus: vangla iseloomustuses märgitu- et on töötanud alates 10.maist 2004 ei saa 3
(4)õige olla, kuna G.Mäekivi on kinni peetud alles
- septembril 2004.) Olukord, kus isikul kohe puudub kindel hõivatus tööga, on eriti soodne alkoholitarvitamisele kaldumisele. Neil asjaoludel leiab kohus, et Gert Mäekivi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Kriminaalhooldaja ettekandes märgitu- et vananenud elektrisüsteem raskendab elektroonilise koduvalveseadme paigaldamist- kohtu hinnangul ei pruugi elektroonilist järelevalvet iseenesest välistada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, §
- Kohtunik Ülle Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 4
(4)