4-08-7638\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Otsuse tegemise aeg 13.november 2008 Väärteoasja number 4- 08 - 7638 Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Väärteoasi Lembit Grentsmanni kaebus Vaidlustatud lahend Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Mirjam Männamaa kiirmenetluse otsus nr 114941149 26.07.2008 Asja läbivaatamise kuupäev 10.november 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Lembit Grentsmann ( isikukood 35906256011, elukoht xxxxx xx-xx xxxxx ) Kohtuvälise menetleja esindaja korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve Reelika Rebane Julgestuspolitsei talituse komissar Resolutsioon Rahuldada Lembit Grentsmanni kaebus. Muuta Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Mirjam Männamaa kiirmenetluse otsust nr 114941149 26.07.2008 karistuse osas ja mõista Lembit Grentsmannile karistuseks rahatrahv 20 ( kakskümmend ) trahviühikut s.o. 1200 ( üks tuhat kakssada ) krooni. Edasikaebamise kord Otsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Otsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajja seitse päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse asjaolud ja nõue Kaebuse kohaselt kaebuse esitaja leiab, et kiirmenetluse otsuses käsitletud rikkumise eest kaebajale määratud karistus, rahatrahv 45 trahviühikut s.o.2700 krooni, ei ole proportsioonis rikkumise raskusastmega, arvestades asjaolu, et kaebajal puuduvad kehtivad karistused liikluseeskirja nõuete rikkumise eest ja läbitav vahemaa turvavööta oli asulasisesel teel umbes 300 meetrit ühe kaupluse parklast teise kaupluse parklasse. Raskendavate asjaolude puudumine on fikseeritud ka kiirmenetluse otsuses. Ta kahetseb toimepandud rikkumist ja on edaspidi hoolsam. Ta taotleb vaidlustavas otsuses kaebajale määratud trahvisumma vähendamist ning sellega ühtlasi ka haldusakti tühistamist osas, mis määrab kaebajale karistuseks 45 trahviühikut. Kohtuistungil Lembit Grentsmann avaldas, et soovib, et trahvisummat vähendatakse. See võiks olla 8-10 trahviühikut. Tegu ta ei vaidlusta. Kõik oli nii nagu protokollis on kirjas. Rikkumine ei juhtunud kusagil trassil. Ta sõitis Maxima kaupluse juurde üle tee asuvast Decora kauplusest. Turvavöö jäi kinnitamata tähelepanematusest. Püüab olla korralik liikleja. Tavaliselt ta kinnitab turvavöö alati. Ei mäleta, kas tema on sama teo eest enne karistatud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Julgestuspolitsei on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Lembit Grentsmannile kui mootorsõiduki juhile on liikluseeskirjaga pandud kohustus kasutada sõidukis turvavarustust ehk siis kinnitada turvavöö. Samuti on liikluseeskirja §-s 69 toodud erandid, millal võib jätta turvavöö kinnitamata, kuid ühest kauplusest teise sõitmist nende hulgas ei ole. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud L.Grentsmanni karistamine antud rikkumise eest määratud rahatrahviga. Karistuse üldpreventiivse eesmärgiga on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Varasem sama rikkumise eest määratud oluliselt madalam rahatrahv ei suutnud mõjutada L.Grentsmanni õiguskuulekale käitumisele ja sündmuskohal antud ütlustes ei ole L.Grentsmann põhjendanud või kahetsenud oma rikkumist, mis andnuks menetlejale signaali, et ta on mõistnud oma teo tõsidust ning karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka väiksema rahatrahviga. Kohtuväline menetleja leiab, et Lembit Grentsmanni karistamine LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Ka kohtuistungil avaldas kohtuvälise menetleja esindaja arvamust, et karistuse suurus peab olema üldkasvatava iseloomuga. Et Lembit Grentsmann ei paneks toime enam uusi liikluseeskirja rikkumisi, ei ole määratud karistuse vähendamine põhjendatud. Kohtu järeldused Kohus, tutvunud kaebusega, väärteomenetluse toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetluse arvamusega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud ja vaidlust ei ole selles, et 26.juulil 2008 kell 13.50 Lembit Grentsmann Viljandi linnas Tallinna mnt-l juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Lembit Grentsmann tunnistab, et selles osas on kiirmenetluse otsus õige. Ta kahetseb toimepandud rikkumist. Lembit Grentsmann on rikkunud LE § 68 p 5. Tegu on kvalifitseeritud õigesti LS § 74 35 lg 1 järgi . Väärteomenetluse seadustiku § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 2 KarS § 56 lg1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteomenetluse seadustiku § 133 p 6 kohaselt kohus kaebuse lahendamisel selgitab, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. LS §74 35 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741- 7427 või 7430 -7432 sätestatud väärteokoosseis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kiirmenetlusotsusega on määratud Lembit Grentsmannile karistuseks rahatrahv 45 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja seisukoha järgi varasem sama rikkumise eest määratud oluliselt madalam rahatrahv ei suutnud mõjutada L.Grentsmanni õiguskuulekale käitumisele. Karistusõiendi järgi on Lembit Grentsmanni varem karistatud, aga karistatus on kustunud. Viimati on õiendi järgi Lembit Grentsmanni karistatud LS § 74 35 lg 1 , LE § 68 p 5 järgi 13.12.2002. Kohus nõustub, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning sellise teo toimepanemise eest tuleb karistada. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Kohus leiab, et arvestades väärteo toime pannud isikut, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, ei ole põhjendatud karistada Lembit Grentsmanni tema poolt toime pandud väärteo eest rahatrahviga peaaegu maksimummääras. Kohus leiab, et on põhjendatud vähendada talle määratud karistust ja mõista uus karistus rahatrahv 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni. Silvi Maiste kohtunik 3