4-08-4914\3

4-08-4914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-4914 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Tõlk Nadežda Paukson Kohtuistungi toimumise aeg 27.10.2008.a Väärteoasi Paul Vallik’u kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 30.04.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,009048 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Paul Vallik (isikukood 35403260322; elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Paul Vallik kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Paul Valliku kaebus osaliselt.
3. Tühistada P. Vallikule mõistetud põhi- ja lisakaristus liiklusseaduse § 74`31 lg 1 ja lg 2 alusel. 2
4. Mõista P. Vallikule karistuseks liiklusseaduse § 74`31 lg 1 järgi rahatrahv 60 trahviühikut, s.o. 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni ning jätta lisakaristus liiklusseaduse § 74`31 järgi kohaldamata. Karistus liiklusseaduse § 74`17 lg 1 alusel jätta muutmata.
5. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahve on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. pärast kohtuotsuse jõustumist 5 kuu jooksul võrdsetes osades (1 320 krooni kuus). Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast kassatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast teate esitamist. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 30.04.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,009048 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel P. Vallik’ule karistuseks liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 3 000 krooni, liiklusseaduse § 7431 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ja liiklusseaduse § 7431 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis P. Vallik 13.02.2008.a kell 22:36 Tallinnas Kotka tn 14 mootorsõidukit, sõitis tagant otsa ees liikunud sõidukile MB reg.märk 780MGM. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R Š’ile. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Oma tegevusega rikkus LE § 129 ja § 227 nõudeid. Otsuse peale esitas P. Vallik kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 30 lg 1 p 1, 2 alusel. Kaebuse kohaselt vaidlustab P. Vallik tehtud otsuse kirjeldava osa, et juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Kui enne Kotka tn 14 sõitis temast mööda takso MB registrimärgiga 780 MGM ning siis vaatamata sirgele ja tühjale teele järsku pidurdas, siis tema pidurdas ka väga järsku. Talle tundus, et vaatamata järsule pidurdamisele oli siiski toimunud kontakt eesliikunud autoga. Eesliikunud auto juht R. Š tuli tema auto juurde ja neil tekkis algul väike sõnavahetus, kus R. Š süüdistas teda ettevaatamatuses ja tema teda arusaamatu ja järsu pidurdamise eest. Kuna tagant sissesõitja jääb alati süüdi, siis tunnistas ta taksojuhile oma süüd. Kaebaja väite kohaselt taksol ei olnud ühtegi kriimu ega mõlki ja ka tema auto numbrimärk ja esiosa olid täiesti korras. Siis ei olnud põhjust ka mingeid kirjalikke pabereid vormistada, rääkimata politseile teatamisest. Andis taksojuhile igaks juhuks ka nimekaardi, et ta vigastuste ilmnemisel saaks talle sellest teatada. Kuna R. Š viipas käega, mida pidas kokkuleppe märgiks ning tema enda tervislik olukord oli kriitiline (kõht lahti), sõitis ta edasi. Kui hiljem selgus, et varaline kahju oli siiski tekkinud ja tegemist on liiklusõnnetusega, siis võttis ta koheselt ühendust politsei ja kindlustusseltsiga, kus tunnistas oma süüd ja vaatamata sellele, et oli haiguselehel, vormistas kõik vajalikud dokumendid. 3 Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks tema karistamine liiklusseaduse § 7431 lg 1, 2 järgi, kuigi menetluse käigus sai selgeks, et varaline kahju avastati alles peale tema lahkumist sündmuskohalt ja ei tema, R. Š ega ka kaasreisija Ü. R ei käsitlenud seda sündmust sündmuskohal kui liiklusõnnetust. Leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel käitunud formaalselt ja ei ole tunginud asja sisusse. Kohtuistungil P. Vallik kordas oma kaebuses toodud väiteid. Samas tunnistas, et võimalike vigastuste kindlakstegemiseks ta ise autost ei väljunud. Kaebaja leidis, et kui kohus peab tõendatuks tema süüd otsuses näidatud väärtegude toimepanemises, palus ta kergendada talle mõistetud rahatrahvi ning jätta kohaldamata lisakaristus. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas kaebust põhjendamatuks, kuna tunnistajate ütlustega on tõendatud P. Valliku süü kahe väärteo toimepanemises. Talle mõisetud karistus vastab tema süü suurusele ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, §
6. Kohtunik