Obsah (11)
§ 120§ 263§ 275§ 64§ 68§ 74§ 75§ 12§ 27§ 32§ 561-07-183 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2008. a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-183 Kohtunik Sekretär Rubo Kikerpill Tõlk Nonn
§ 120
, § 263 p 1, 3 ja § Evi Goldschmidt 275 järgi Süüdistatav Jüri Nahkur isikukood: 36610124219 elukoht: XXXX XXX-XX, XXXXX Varasem karistatus: 1. 16.01.2001 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 alusel rahatrahviga 60 päevamäära s.o 2460 krooni. Väärteomenetluse korras ja halduskorras karistatud kokku neljal korral, neist kehtivad kaks karistust. Tõkend: vahistamine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 - 313, kohus otsustas: 1
(10)1-07-183 Süüdi tunnistada Jüri Nahkur ja karistuseks mõista:
§ 120
järgi üks aasta vangistust;
§ 263
p 1 järgi kolm aastat vangistust;
§ 275
järgi kaks aastat vangistust.
§ 64
lg 1 ja 3 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks kolm aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemikud alates 20.08.2006 kuni 21.08.2006, s.o. 2 päeva ja seejärel alates 07.03.2007 kuni 29.02.2007, s.o. üksteist kuud ja 23 päeva (kokku üksteist kuud ja 25 päeva) karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub kaks aastat ja 5 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui isik ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§ 75toodud kontrollnõudeid.
Katseaja algust arvata temal alates
- veebruarist
- Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada isik kohtusaalis vahi alt. Menetluskulud Välja mõista Jüri Nahkur’ilt riigituludesse sundraha 6525 krooni, psühholoogia-psühhiaatria kompleksekspertiiside eest 23650 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 22252,44 krooni. Summad tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 viitenumber 2800049696 selgitus „Jüri Nahkur 1-07-183 kohtukulud“. Kui riigi rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seadustikus sätestatud korras. Asitõend – CD plaat telefonikõnede salvestustega jätta kriminaalasja toimiku juurde. Tsiviilhagisid esitatud ei ole. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2
(10)1-07-183 Kohus tegi kindlaks, et Jüri Nahkur, viibides 19.08.2006 kella 23.58 ajal alkoholijoobe seisundis Pärnu linnas XXXXX tänaval, sooritas demonstratiivselt solvava liigutuse ülestõstetud käe keskmise sõrme näitamisega mööduva politseivärvides patrullauto suunas, kasutades samaaegselt valjuhäälselt väljendit „urodõ“, seejärel sõimas solvavate väljenditega „ mentõ, kozlõ, idite nahui, ja vas nenavižu, võ bljädi“ peatunud patrullautost väljunud teenistuskohustusi täitvaid politseiametnikke I.M-i ja V.V-i, eiras isiku tuvastamisel politseiametnike seaduslikke korraldusi, muutus agressiivseks ja ründas rusikate vehkimisega politseiametnikku V.V, samuti kasutas kainestusmajja toimetamisel teenistuskohustusi täitvate politseiametnike T.T. ja A.V aadressil solvavat väljendit „bederastõ“. Samuti tema, viibides alkoholijoobes 06.03.2007.a kella 22.30 paiku Pärnu linnas XXXX XXX trepikojas, solvas väljakutsele saabunud teenistuskohustusi täitvaid Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel R.K, vanemkonstaabel A.V ja konstaabel K.K, kasutades politseiametnike suhtes venekeelseid väljendeid „bašjol nahui”, ”jobanõje kazlõ”, ”urodõ”, samuti nimetas politseiametnikke korduvalt pederastideks ning ütles politseiametnikele „te lakute veel mu perset”, jätkates eelpool nimetatud ebatsensuursete väljendite kasutamist politseiautos kainestusmajja toimetamisel. Seega Jüri Nahkur, võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Veel tegi kohus kindlaks, et 2006 aasta oktoobris, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval päevasel ajal helistas Jüri Nahkur oma alaealise tütre S.N (sündinud XX.XX.XXXX) mobiiltelefonile ja ähvardas S.N tapmisega, öeldes S.N-le, et lööb S.N-i maha, millist ähvardus S.N pidas reaalseks, kuna Jüri Nahkur on varem kasutanud oma tütre S.N-i ning oma lahutatud abikaasa S.N-i suhtes vägivalda; samuti tema, 2006 aastal ajavahemikul oktoober kuni november eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, päevasel ajal, helistas oma alaealise tütre S.N-i mobiiltelefonile ja ähvardas S.N-i tapmisega, öeldes S.N-le, et lööb tütre kirvega maha, millist ähvardus S.N pidas reaalseks, kuna Jüri Nahkur on varem kasutanud oma tütre S.N ning oma lahutatud abikaasa S.N-i suhtes vägivalda; samuti tema, 15.11.2006 aastal kella 19.00 ja 23.30 vahelisel ajal, peale seda kui S.N koos ema S.Nga olid Jüri Nahkuri agressiivse käitumise tõttu sunnitud kodust lahkuma, helistas Jüri Nahkur oma lahutatud abikaasa S.N-i mobiiltelefonile ning ähvardas oma lahutatud abikaasat S.N-i ja oma alaealist tütart S.N-i tapmisega öeldes, et lööb S.N-i ja S.N-i maha. Kuna S.N oli lülitanud nimetatud kõne ajal oma mobiiltelefoni valjuhääldile siis kuulis ka S.N nimetatud ähvardust, millist pidas reaalseks, kuna Jüri Nahkur on varem kasutanud oma tütre S.N-i ning oma lahutatud abikaasa S.N-i suhtes vägivalda. Seega Jüri Nahkur, tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tegi kohus kindlaks, et Jüri Nahkur, olles alkoholijoobes 06.03.2007 a kella 21.00 ja 22.00 vahelisel ajal Pärnu linnas XXXXX XXX trepikojas korteri nr XX ukse juures, ründas alaealist R.Ri (sündinud XX.XX.XXX), haarates alaealisel jope hõlmadest ja raputas ning kasutas R.R-i suhtes ebatsensuurset väljendit „Pašol tõ nahhui”, mille järel võttis põuest kööginoa, suunates noatera alaealise suunas ja tehes ründeliigutusi ning järgnes samalaadse tegevusega R.R-ile õue, millega tekitas alaealises hirmutunde. Seega Jüri Nahkur, avaliku korra raske rikkumisega, milline on toime pandud vägivallaga ja 3
(10)1-07-183 relvana kasutatava muu esemega, pani toime
§ 263p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUSE KÄIK MAAKOHTUS Jüri Nahkur ei tunnistanud oma süüd üheski temale esitatud süüdistuses. Politseiametnike solvamise süüdistuse kohta 2006 augustis väitis ta, et tema pole ühtegi politseinikku solvanud. Tema koos naise ja tütrega tuli ämma sünnipäevalt mööda XXXXX tänavat, seisis täiesti rahulikult tee ääres, oli kaine ja ei solvanud kedagi, kui neist mööda sõitnud politseiauto keeras mõne minuti pärast tagasi ja autost väljunud politseinikud väänasid ta maha ning panid käed raudu ja toimetasid kainestusmajja. Kannatanu I.M kohtuistungil antud seletustest nähtub, et 19.08.2006 oli tema tööl politseis ja patrullis koos V.V-ga. XXXXX tänaval tuli neile vastu süüdistatav koos ühe naisterahvaga. Neist möödasõidul märkasid nad, et mees näitab neile keskmist näppu ja karjub midagi. Nad otsustasid patrullauto tagasi pöörata ja küsida, milles asi. Korraldusele esitada dokument vastas joobes süüdistatav jätkuva sõimuga sõnadega„ mentõ, kozlõ, idite nahui, ja vas nenavižu, võ bljädi“. Samuti ei allunud ta korraldustele ning politseinikud kutsusid teise ekipaaži lisaks. Süüdistataval pandi käed raudu ning toimetati politseiautoga kainestusmajja. Kannatanu V.V kinnitas I.M seletust ja lisas, et süüdistatav oli enne käeraudade panemist väga agressiivne ja vehkis nende poole kätega ning sõimas neid vene keeles sõnadega„ mentõ, kozlõ, idite nahui, ja vas nenavižu, võ bljädi“. Kannatanu A.V seletas, et nemad koos T.T-ga said väljakutse teiselt ekipaažilt tulla XXX rajooni, XXXXX tänavale. Üks kodanik oli kinni peetud ja käeraudades ning tuli viia politseiosakonda. Kinnipeetud isik oli autos ja sõimas ja räuskas„ mentõ, kozlõ, idite nahui, ja vas nenavižu, võ bljädi“. Sõim ei olnud tavapärane ja kannatanu tundis, et teda solvati. Kainestusmajja toimetamisel kasutas süüdistav tema suhtes sõna „pederastõ“. Tunnistaja T.T kinnitas kohtule, et tema politseiametnikuna viibis sündmuskohal ja kuulis süüdistatavat kasutamas solvavaid väljendeid „ mentõ, kozlõ, idite nahui, ja vas nenavižu, võ bljädi“. Kainestusmajja toimetamisel kuulis ta süüdistatavat kasutamas sõna „pederastõ“. Tunnistaja S.N andis ütlusi selles, et et Jüri Nahkur pole ühtegi politseinikku solvanud. Kolmekesi tulid nad ema sünnipäevalt mööda XXXXX tänavat, läksid täiesti rahulikult tee ääres, olid kained ja Jüri ei solvanud kedagi, kui neist mööda sõitnud politseiauto keeras mõne minuti pärast tagasi ja autost väljunud politseinikud väänasid Jüri maha ning panid käed raudu ja toimetasid kainestusmajja. Oma tütrele tapmisähvarduste tegemise kohta sama aasta oktoobris-novembris ütles süüdistatav, et tal ei ole kunagi kavatsust olnud teda tappa, vastupidi ta armastab oma tütart ja abikaasat ja on nõus oma elu nende eest andma. Isana on ta väga mures oma tütre käitumise pärast ja on temaga ka psühhiaatri juures käinud. Kannatanu S.N andis kohtuistungil ütlusi, et ta täpselt kõike ei mäleta. Tookord oli siiski isa teda ähvardas mitmel korral, kõik väga hirmutav tema jaoks. Tookord oli isa purjus ja tekitas suitsiidi mõtteid. Tänaseks on selgunud, et tegelikult isa armastab teda, aga kui purjus on, siis on ähvardanud. Kannatanu peab ähvardamisi osaliselt ka enda süüks, kuna ta ei käinud tol ajal korralikult koolis ja tal olid probleemid. Isa viis teda probleemide lahendamiseks psühhiaatri juurde. Nüüdseks olevat need probleemid lahenenud. Kannatanu kinnitas, et kohtueelses menetluses antud ütlused vastavad tõele. 4
(10)1-07-183 Tunnistaja S.N andis ütlusi selles, et Jüri Nahkur on küll alkoholilemb, kuid ta ei ole kunagi ähvardanud tütart tappa. Tunnistaja T.P kinnitas, et tema vend Jüri Nahkur on alkoholiga liialdaja, purjus olles on vägivaldne ja närviline. Venda taheti alkoholismiravile saata psühhiaatri juurde aga ta ise ei tahtnud minna. Tunnistaja kinnitas, et salvestas oma telefoniga sõimu oma naise suhtes, millega tahtis kuulata anda vennale pärast. Sama sõim telefonis anti üle uurijale. Samas süüdistatava kodust olukorda ja pere omavahelist suhtlemist ta täpselt kajastada ei oska. 2007 aasta märtsis avaliku korra rikkumise ja politseiametnike solvamise süüdistuse kohta väitis Jüri Nahkur, et tema pole avalikku korda rikkunud ega ühtegi politseinikku sõimanud. Sel õhtul oli tema majas neljandal korrusel jooming, seal kukkusid nõud ja karjuti. Tema ei pidanud sellele vastu ja avas oma korteri ukse, kuid ei väljunud. Koridoris nägi ta kolme poissi, kellele ta ütles, et nad ei müraks koridoris ja läheksid välja. Seepeale hakkasid need poisid teda solvama ja ta astus uksest välja, mispeale poisid jooksid alla. Mingit nuga temal ei olnud, sest seljas olevat tal olnud ilma taskuteta kampsun. Tema läks alla, pani koridoriukse kinni ja tuli üles oma korterisse tagasi. Mingi aja pärast helistati tema uksekella ja ukse taga oli politsei, kes võttis ta kaasa politseiautosse ja teda viidi kainestusmajja. Tema politseinikke ei solvanud ja käitus täiesti viisakalt nii koridoris kui politseiautos. Kannatanu R.R kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema elas sel ajal samas majas oma venna juures.
- märtsil 2007 istus ta koos tuttavatega koridoris ja rääkis juttu, kui tuli joobnud süüdistatav ja hakkas teda ilma mingi põhjuseta ähvardama ja riietest sakutama. Kui kannatanu rabeles lahti ja hakkas ära minema, siis nägi ta süüdistatava käes mingit noa taolist asja. Kannatanu sõnade kohaselt kartis ta väga, rääkis oma vennanaisele sellest mehest ja vennanaine läks selle mehega rääkima ning kutsus hiljem politsei. Kannatanu kinnitas, et ta oli täiesti kaine. Tunnistaja R.R selgitas kohtule, et viibis koos R ja T-ga trepikojas. Aeti juttu omavahel, kui äkki tuli ülevalt poolt kiirkõnnil purjus vene mees ja käskis vaiksemalt olla, mille järel aga mees ründas haaras R-l rinnust kinni ja surus vastu elektrikappi. R-l õnnestus lahti rabelda ja joosta ära. R väitis õues olles, et oli mehel käes nuga näinud. Tema ise ei olevat nuga näinud. Tunnistaja sõnul olid poisid kained. Tunnistaja K.L-i sõnul ta ise koridoris ei viibinud sel hetkel ei viibinud. Eelnevalt oli ta R ja teiste poistega ukse vahelt juttu rääkinud. R kõneles koridoris valjusti. Hiljem ta kuulis läbi ukse karjumist. Hiljem R rääkis, et süüdistatav oli talle kallale tulnud ja ähvardanud noaga. Hiljem kui politsei tuli, nägi ta, et Jüri rabeleb ja politsei tahab teda ära viia. Siis Jüri sõimas neid inetute sõnadega. Tunnistaja A.P kinnitas kohtule, et elas Jüri Nahkuriga ühes trepikojas.
- a. märtsis oli neil külas mehevend R.R. Vahepeal läks noormees trepikotta oma sõpradega kohtuma. Äkki tuli ta tagasi teatega, et keegi mees oli talle kallale tunginud, noaga ähvardanud ja vene keeles sõimanud. Selline käitumine hirmutas väga R-i. Selle peale kutsus ta kohe politsei, ise aga läks süüdistatava käest aru pärima, et miks ta laamendab siin koridoris ja vehib noaga. Mees oli väga purjus ja sõimas tedagi. Tunnistaja sõnul ta ise siiski nuga ei näinud. Politsei saabudes, näitas ta politseinikele, kus märatseja elab. Politsei oli väga viisakas süüdistatava suhtes, kuid see hakkas roppude sõnadega sõimama ja hakkas vehkima kätega, märatsema. Kannatanute K.K ja A.V kohtuistungil antud seletustest nähtub, et
- märtsil 2007 tuli politseile väljakutse XXXX XXX, kus trepikojas üks mees vehkivat noaga ja hirmutavat lapsi. Nad sõitsid kohale ja nägid õues noori, kes ütlesid, et sees on üks mees, kes ähvardab. Naine, kes politsei kutsus, ütles korteri, kus see mees peaks olema. Kella helistamise peale tuli uksele joobes mees. Asjaolude selgitamise käigus hakkas mees tõuklema ja politseid sõimama, mistõttu tuli ta käed raudu panna ja politseiautosse toimetada. Seal proovis ta käeraudadest vabaneda, kuid see ei 5
(10)1-07-183 õnnestunud. Väljenditeks olid „bašjol nahui”, ”jobanõje kazlõ”, ”urodõ”, samuti nimetas politseiametnikke korduvalt pederastideks ning ütles politseiametnikele „te lakute veel mu perset”, jätkates eelpool nimetatud ebatsensuursete väljendite kasutamist politseiautos kainestusmajja toimetamisel. Kannatanu R.K lisas, et tema läks koos K.K-ga XXXX XXX trepikotta. Kohe näidatud ukse juures hakkas süüdistatav sõimlema. Küsimuse peale, kas ta on lapsi noaga taga ajanud, ei osanud ta midagi muud teha, kui läks naabrite ukse taha, kus keegi ust lahti ei teinud. Kannatanu käskis tal sõimamise ja ähvardamisega hoogu maha võtta ja pani ta käed raudu. Kannatanu ütluste kohaselt ei saanud ta nuga otsida, kuna süüdistatav oli agressiivne. Sellist sõimu „bašjol nahui”, ”jobanõje kazlõ”, ”urodõ”, pederastid ning „te lakute veel mu perset” olevat ta kuulnud esimest korda, süüdistatav olevat lubanud tema perekonna ära tappa ja tükeldada. Keegi süüdistatavale viga ei teinud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele Jüri Nahkur süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista talle vastav karistus. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas esitatud tõenditega, loeb tuvastatuks faktilise asjaolu, mille kohaselt Jüri Nahkur, viibides 19.08.2006 kella 23.58 ajal alkoholijoobe seisundis Pärnu linnas XXXXX tänaval, sooritas demonstratiivselt solvava liigutuse ülestõstetud käe keskmise sõrme näitamisega mööduva politseivärvides patrullauto suunas, kasutades samaaegselt valjuhäälselt väljendit „urodõ“, seejärel sõimas solvavate väljenditega „ mentõ, kozlõ, idite nahui, ja vas nenavižu, võ bljädi“ peatunud patrullautost väljunud teenistuskohustusi täitvaid politseiametnikke I.M-i ja V.V-i, eiras isiku tuvastamisel politseiametnike seaduslikke korraldusi, muutus agressiivseks ja ründas rusikate vehkimisega politseiametnikku V.V-i, samuti kasutas kainestusmajja toimetamisel teenistuskohustusi täitvate politseiametnike T.T ja A.V aadressil solvavat väljendit „pederastõ“. Kohus tegi kindlaks kannatanute I.M-i, V.V, T.T ja A.V ütlustele tuginedes kindlaks, et isikud olid politseiametnikena ametikohustuste täitmisel võimuesindajaks. Isikud oma sõnul valdavad vene keelt ja neile olid süüdistatava poolt lausutud väljendid solvavad. Nimetatud politseiametnikud ei tundnud süüdistatavat isiklikult. Seega puudub alus kahtlustada mistahes isiklikust konfliktist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldset kajastamist politseiametnike poolt. Samuti ei ole menetluses esitatud teisi andmeid, mis võimaldaksid seada politseiametnike ütlused põhjendatud kahtluse alla. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus politseiametnike, kui avalikku korda kaitsma volitatud isikute, ütluste objektiivsuses ja tõepärasuses kahtlemiseks. Süüdistatava seletus on nende tõenditega ümber lükatud. Tunnistaja S.N-i ütlused selles, et Jüri Nahkur ei solvanud politseinikke, on vastuolus teiste uuritud tõenditega, mille tõttu kohus jätab need tähelepanuta. Kohus loeb tuvastatuks ka faktilise asjaolu, et tema, viibides alkoholijoobes 06.03.2007.a kella 22.30 paiku Pärnu linnas XXXX XXX trepikojas, solvas väljakutsele saabunud teenistuskohustusi täitvaid Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel R.K, vanemkonstaabel A. V ja konstaabel K.K, kasutades politseiametnike suhtes venekeelseid väljendeid „bašjol nahui”, ”jobanõje kazlõ”, ”urodõ”, samuti nimetas politseiametnikke korduvalt pederastideks ning ütles politseiametnikele „te lakute veel mu perset”, jätkates eelpool nimetatud ebatsensuursete väljendite kasutamist politseiautos kainestusmajja toimetamisel. Kohus tegi kindlaks kannatanute R.K, K.K ja A.V ütlustele tuginedes kindlaks, et isikud olid politseiametnikena ametikohustuste täitmisel võimuesindajaks. Isikud oma sõnul valdavad vene 6
(10)1-07-183 keelt ja neile olid süüdistatava poolt lausutud väljendid solvavad. Nimetatud politseiametnikud ei tundnud süüdistatavat isiklikult. Seega puudub alus kahtlustada mistahes isiklikust konfliktist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldset kajastamist politseiametnike poolt. Samuti ei ole menetluses esitatud teisi andmeid, mis võimaldaksid seada politseiametnike ütlused põhjendatud kahtluse alla. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus politseiametnike, kui avalikku korda kaitsma volitatud isikute, ütluste objektiivsuses ja tõepärasuses kahtlemiseks. Antud kuriteo puhul on kaitstav õigushüve avalik võim. Antud kuritegu ründab avaliku võimu toimimise korrapärasust ja mõjusust aga ka avalikku korda. Antud süüteokoosseis kaitseb võimuesindajaid solvamise eest. Sekundaarselt kaitstakse ka teisi õigushüvesid, nagu inimese au ja väärikus. Jüri Nahkuri poolt teise inimese halvustamine ebasündsas vormis on solvamine.
§ 12
kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Seega Jüri Nahkur, võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tegi kohus tõendite hindamisega kindlaks, et Jüri Nahkur, olles alkoholijoobes 06.03.2007 a kella 21.00 ja 22.00 vahelisel ajal Pärnu linnas XXXX XXX trepikojas korteri nr XX ukse juures, ründas alaealist R.R-i (sündinud XX.XX.XXXX), haarates alaealisel jope hõlmadest ja raputas ning kasutas R.R suhtes ebatsensuurset väljendit „Pašol tõ nahhui” ning järgnes R.R-le õue, millega tekitas alaealises hirmutunde. Kannatanu R.R, tunnistajate R.R, K.L ja A.P ütlustega on tõendatud, et süüdistav pani teo toime avalikus kohas, s.o. paljukorterilise elamu trepikojas. Samade isikute ütlustega on tõendatud, et süüdistav kasutas alaealise R-i suhtes vägivalda, kui raputas teda jope hõlmadest ja sõimas, millega tekitas alaealises hirmutunde, nii viimane ei julgenud enam trepikotta siseneda. Süüdistatava suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kohaselt (I kd tl 149-155) on Jüri Nahkur alkohoolse intoksikatsiooni seisundis impulsiivne, kõrgenenult agressiivne. Temal on alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks. Süüdistatava seletus on teiste tõenditega ümber lükatud, see on ennastõigustav ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Antud kuriteo puhul võib õigushüvena kaitstavat avalikku korda määratleda kui tavade, heade kommete, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Süüdistatava poolt toimepandud vägivallategu väljendus ähvardamises, kui ta haaras jopehõlmadest kannatanul, surus vastu elektrikappi ja sõimas noorukit, millega tekitas tema hirmutunde. Kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et süüdistatav oleks kasutanud kuriteo toimepanemisel relvana kasutatavat muud eset, e. nuga. Kannatanu R sõnul võis süüdistataval ründe ajal olla käes noasarnane ese, ülejäänud tunnistajad noa olemasolu ei kinnita. Seega tuleb
§ 263järgi kuriteo hindamisel p 3, kui kvalifitseeriv tunnus, kõrvale jätta.
Seega Jüri Nahkur, avaliku korra raske rikkumisega, milline on toime pandud vägivallaga, pani toime
§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Hinnates tõendeid kogumis, tegi kohus kindlaks, et 2006 aasta oktoobris, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval päevasel ajal helistas Jüri Nahkur oma alaealise tütre S.N-i (sündinud XX.XX.XXXX) mobiiltelefonile ja ähvardas S.N-i tapmisega, öeldes S.N-le, et lööb S.N-i maha, millist ähvardus S.N pidas reaalseks, kuna Jüri Nahkur on varem kasutanud oma tütre S.N-i ning oma lahutatud abikaasa S.N-i suhtes vägivalda; samuti tema, 2006 aastal ajavahemikul oktoober kuni november eeluurimisega täpselt tuvastamata 7
(10)1-07-183 kuupäeval, päevasel ajal, helistas oma alaealise tütre S.N-i mobiiltelefonile ja ähvardas S.N-i tapmisega, öeldes S.N-le, et lööb tütre kirvega maha, millist ähvardus S.N pidas reaalseks, kuna Jüri Nahkur on varem kasutanud oma tütre S.N-i ning oma lahutatud abikaasa S.N-I suhtes vägivalda; samuti tema, 15.11.2006 aastal kella 19.00 ja 23.30 vahelisel ajal, peale seda kui S.N koos ema S.Nga olid Jüri Nahkuri agressiivse käitumise tõttu sunnitud kodust lahkuma, helistas Jüri Nahkur oma lahutatud abikaasa S.N mobiiltelefonile ning ähvardas oma lahutatud abikaasat S.N-i ja oma alaealist tütart S.N-i tapmisega öeldes, et lööb S.N-i ja S.N-i maha. Kuna S.N oli lülitanud nimetatud kõne ajal oma mobiiltelefoni valjuhääldile siis kuulis ka S.N nimetatud ähvardust, millist pidas reaalseks, kuna Jüri Nahkur on varem kasutanud oma tütre S.N ning oma lahutatud abikaasa S.N suhtes vägivalda. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis. Seega kahjustatakse kuriteoga kannatanu vaimset heaolu ja tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Tuginedes kannatanu S.N ütlustele kohtus (nagu ka kohtueelses menetluses, milliste ütluste õigsust kannatanu kinnitas), loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav käitus nimetatud viisil. Oli oma alaelise tütre suhtes jõhker, mis tipnes ähvardusega oma tütar tappa, milliseid ähvardusi kannatanu võttis tõsiselt. Kohus peab siin oluliseks märkida, et kuigi käesoleval ajal täiskasvanuks saades hindab kannatanu ohte teistmoodi, tuleb antud kuriteo hindamisel lähtuda kuriteo toimeopanemise ajal kehtinud olukorrast. Alaealise suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kohaselt (I kd tl 49-52) „mäletab S.N lapseeast alates oma isa alkoholi liigtarvitajana. Joobnuna on isale omane tülinoriv ja agressiivne käitumine, mistõttu arstide hinnangul laps hindas isapoolseid tapmisähvardusi täiesti reaalsetena, tundis nende mõjul hirmu ja ärevust“. Kohtu hinnangul ei ole kuriteo kvalifitseerimisel oluline, kui tõsised olid süüdistatava plaanid, s.o. kas ta kavatses oma ähvarduse ellu viia või mitte – otsustavaks on kannatanu suhe tapmisähvardusse. Tunnistaja T.P aga ka kannatanu ütlustele tuginedes tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on alkoholi liigtarvitaja, kes joobnuna on agressiivne ega kontrolli end. Tunnistaja on kohtueelses menetluses uurija käsutusse andnud oma mobiiltelefoni, millele on salvestatud süüdistava räme sõim ja ähvardused oma lahutatud naise ja tütre suhtes, millise salvestuse õigsust menetlusosalised ei vaidlustanud (I kd tl 71-84). Süüdistatava suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kohaselt (I kd tl 149-155) on Jüri Nahkur alkohoolse intoksikatsiooni seisundis impulsiivne, kõrgenenult agressiivne. Temal on alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks. Süüdistava seletus selles, et tema on armastav ja hoolitsev isa, kes kuritegu ei ole sooritanud, on teiste tõenditega ümber lükatud. Tunnistaja S.N, süüdistatava lahutatud naine, kohtus ei kinnitanud Jüri Nahkuri vägivaldset iseloomu ja ähvardusi oma alaelise tütre suhtes. Antud tõend on vastuolus tema enda poolt kohtueelses menetluses antud seletusega kui ka teiste kohtulikult uuritud tõenditega ja kuulub seetõttu mittearvestamisele. Seega Jüri Nahkur, tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
§ 120
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et tegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule 8
(10)1-07-183 esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt
§ 120
, § 263 p 1 ja § 275 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte toime panna süütegu, otsustas siiski õigusvastase käitumise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü
§ 120, § 263 p 1 ja § 275 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises.
Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav
§ 120
, § 263 p 1 ja § 275 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi.
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus on isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Kohus, tutvunud esitatud süüdistusakti ja kriminaaltoimikus esitatud dokumentidega, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale etteheidetava
§ 120
, § 263 p 1 ja § 275 sätestatud tunnustele vastava süüteo toimepanemises on tõsikindlalt tuvastatud ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada. Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus karistuse määra suhtes vastab süüdistatava süüle. Karistuse eesmärk on lisaks toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel peab kohus antud asjaoludel põhjendatuks mõista liitkaristuseks raskema kuriteo sanktsiooni keskmise määra lähedane vangistus. Eelvangistuses viibitud aeg arvata Jüri Nahkuri karistusaja hulka.
§ 74
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§ 75toodud kontrollnõudeid.
Hinnates süüdistatava poolt toime pandud süüteo ühiskonnaohtlikust, üldist õiguskuulekust ja resotsialiseerumisväljavaateid, loeb kohus nimetatud karistuse vastavaks süüdistatavale süüle käesolevas kriminaalasjas ning piisavalt rangeks motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervist ja vara mitteohustamisele. Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulud jätta süüdistatava kanda. Kooskõlas KrMS § 179 lg. 1 p. 2 tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 6525 krooni, samuti ekspertiisitasudena 23650 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 22252,44 krooni, mille vabatahtlikuks tasumiseks Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber 2800049696, anda tähtaeg päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend – CD plaat jätta kriminaalasja juurde. Tõkend – vahistamine – tuleb tühistada koheselt ja 9
(10)1-07-183 vabastada isik kohtusaalis vahi alt. Rubo Kikerpill Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2008.a. otsusega nr 1-07183 Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2008.a otsus: RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. veebruari 2008.a kohtuotsus Jüri Nahkurile
§ 263
p 1 järgi mõistetud karistuse ja
§ 64
lg 1 ja 3 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning ärakandmisele kuuluva karistuse osas. 2. Teha uus otsus, millega mõista Jüri Nahkurile
§ 263
p 1 järgi karisrtuseks üks aasta vangistust.
§ 64
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kaks aastat vangistust. 3.Jüri Nahkurile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta ja 5 päeva vangistust. 4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 5. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. 10
(10)