← Eesti

4-08-6611\5

4-08-6611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a Põlva Väärteoasja number 4-08-6611 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi Väärteoprotokoll AB 1012119 (väärteoasi nr 2650.08.002467) ja väärteoprotokoll AB 1012120 (väärteoasi nr 2650.08.002466) Raimo Künnerpä kohta KarS § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik Raimo Künnerpä (isikukood: 37903276515, elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx – xxxxx xx x-x, Eesti Vabariigi kodanik, alalist töökohta ei ole) Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Tiina Kiik RESOLUTSIOON Raimo Künnerpä süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 järgi ning karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva. Raimo Künnerpäl tulla vabatahtlikult aresti kandmiseks Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna arestimajja hiljemalt 3 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Aresti kandmise aja algust arvata Raimo Künnerpäl alates tema saabumisest arestimajja. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt
  3. juuliks
  4. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 18.07.
  5. a ning otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 19.07.
  6. a. I Väärteoprotokollide sisu ja menetlusaluse isiku seisukoht 4-08-6611 Lõuna Politseiprefektuuri poolt on 05.06.
  7. a koostatud väärteoprotokoll AB 1012119 (väärteoasi nr 2650.08.002467) Raimo Künnerpäle selles, et ta 08.05.
  8. a kella 5.30 ajal xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat ebaseadusliku võrku lülitumise teel, millega tekitas AS-ile Eesti Energia kahju 138,97 krooni, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mis on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Samuti on Lõuna Politseiprefektuuri poolt 05.06.
  9. a koostatud väärteoprotokoll AB 1012120 (väärteoasi nr 2650.08.002466) Raimo Künnerpäle selles, et ta 26.05.
  10. a kella 5.30 ajal xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat ebaseadusliku võrku lülitumise teel, millega tekitas AS-ile Eesti Energia kahju 287,64 krooni, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mis on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Menetlusalune isik Raimo Künnerpä tunnistab ennast täielikult süüdi antud väärtegude toimepanemises. II Kohtus uuritud tõendid ja maakohtu põhjendused Menetlusaluse isiku Raimo Künnerpä kohtus antud ütluste kohaselt ühendas ta xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx
  11. ja
  12. mai varahommikul, s.o kella 5 paiku enne tööle minemist, omavoliliselt juhtme elektriliini külge selleks, et mobiiltelefoni akut laadida. Ta sai aru, et selline tegevus on ebaseaduslik. Tunnistaja T. K. kohtus antud ütluste kohaselt teostas ta Künnerpä elukohas järelkontrolli 08.05.
  13. a kella 16 paiku ja 26.05.
  14. a kella 7 paiku. Mõlemal korral oli lisajuhe ühendatud elektri õhuliini külge ja teine ots toodud majja elektrienergia omavoliliseks kasutamiseks. Kontrolli ajal kedagi kodus ei olnud. Tunnistaja xxxxx xxxxxx kohtus antud ütluste kohaselt teostas ta Künnerpä elukohas järelkontrolli
  15. a maikuus kahel korral koos T. K. . Mõlemal korral oli lisajuhe paigaldatud õhuliinile ja teine ots toodud majja. Aktide (tl 25, 11) kohaselt on mõõteelektrik xxxxx xxxxxx 08.05.
  16. a kella 16.45 ajal ning mõõteelektrik T. K. 26.05.
  17. a kella 7.15 ajal xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx tuvastanud, et Künnerpä elamusse toodud lisajuhe oli paigaldatud õhuliinile. Avaldustest (tl 6, 19-20) ning arvestustest (tl 12, 30) nähtub, et seoses ebaseadusliku elektrivõrku lülitamisega Künnerpä elukohas xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx
  18. ja 26.05.
  19. a, on Eesti Energia AS-ile tekitatud kahju elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamisega vastavalt 138,97 krooni ja 287,64 krooni. Hinnates kõiki eelmärgitud tõendeid kogumis, kohus loeb tuvastatuks, et 08.05.
  20. a ja 26.05.
  21. a kella 5 paiku kasutas Raimo Künnerpä Põlva maakonnas Krootuse vallas Karaski külas ebaseaduslikult elektrienergiat ebaseadusliku võrku lülitumise teel, tekitades sellega Eesti Energia AS-ile kahju vastavalt 138,97 krooni ja 287,64 krooni. Kohtul ei ole põhjust kahelda menetlusaluse isiku ütluste õigsuses väärteoprotokollides märgitud tegude toimepanemise kohta, sest tema ütlused lisajuhtme õhuliini külge kinnitamise (viskas nööri üle traatide ja seejärel tõmbas juhtme üles) ja selle kasutamise

(3)2 4-08-6611 eesmärgi (mobiiltelefoni akut laadimise vajadus) kohta on usaldusväärsed ja vastavuses teiste eelkäsitletud tõenditega ning annavad põhjendatud veenvuse tema käsitlemiseks väärtegude täideviijana. KarS § 216 lg-s 1 on sätestatud kuriteokoosseis muu hulgas energia ebaseadusliku kasutamise eest võrku ebaseadusliku lülitumise eest. Kuna R. Künnarpäl puudus elektrienergia tarnijaga vastav kokkulepe lisajuhtme ühendamiseks elektrivõrku ja selle kaudu elektrienergia kasutamiseks, siis on tema eelmärgitud teod on õigusvastased. Arvestades asjaolu, et elektrivõrku ebaseadusliku lülitumisega kasutas menetlusalune isik ebaseaduslikult elektrienergiat 08.05.
  1. a ja 26.05.
  2. a vastavalt 138,97 krooni ja 287,64 krooni väärtuses, mistõttu antud teod tuleb KarS § 218 lg-s 2 sätestatu kohaselt kvalifitseerida väärtegudena KarS § 218 lg 1 järgi. Kuna R. Künnerpal oli vaja 08.05.
  3. a ja 26.05.
  4. a lisajuhe ühendada elektrivõrku vaid elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eesmärgil ja ta teadis, et sellisel viisil õnnestub tal ebaseaduslikult elektrienergiat kasutada, siis leiab kohus, et 08.05.
  5. a ja 26.05.
  6. a väärteod on ta toime pannud kavatsetult. Lähtudes eelnevast ja arvestades seda, et menetlusalune isik on süüvõimeline ning puuduvad ka teo õigusvastasust ja tema süüd välistavad asjaolud, siis tuleb talle antud väärtegude eest mõista karistus KarS § 218 lg 1 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalust isikut on varem karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude eest. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud R. Künnerpä karistust kergendavaid ega raskendavaid mittekoosseisulisi asjaolusid. Arvestades asjaolu, et R. Künnerpal on varasemate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid veel tasumata ja teda on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, sealhulgas analoogilise väärteo eest Tartu Maakohtu poolt 06.03.
  7. a, siis leiab kohus, et teda ei ole enam võimalik karistada rahatrahviga. Kuna varasemad karistused ei ole R. Künnerpäle avaldanud vajalikku mõju, siis on otstarbekas teda karistada raskemaliigilise karistuse – arestiga – vähemalt selle sanktsiooni keskmises määras vaatamata sellele, et ta on leidnud endale tasuvaid juhutöösid. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 107 lg 1 p 1; 108 –
  8. Lembit Käis Kohtunik
(3)3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.