← Eesti

4-08-826\6

4-08-826 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Põlva Väärteoasja number 4-08-826 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Väärteoasi Morris Laanemäe kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 21.01.
  3. a otsuse peale väärteoasjas nr 2602,08,001198 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Morris Laanemäe (isikukood: 38508086536, elukoht: xxxxxx xxxxx xxx) Kohtuvälise menetleja - Lõuna Politseiprefektuuri esindaja Raivo Koppel RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 21.01.
  5. a otsus (väärteoasjas nr 2602,08,001198) VTMS § 132 p-de 2 ja 3 alusel täielikult, s.o Morris Laanemäe süüdi tunnistamises ja karistamises liiklusseaduse 7412 ja liikluskindlustuse seaduse § 66 lg 1 p 1 järgi ning teha uus otsus, millega: 1.1 Lõpetada Morris Laanemäe väärteomenetlus liiklusseaduse 7412 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 1.2 Karistada Morris Laanemäed liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 (kuussada) krooniga.
  6. Rahatrahv – 600 krooni - tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Lõuna Politseiprefektuuri arvelduskontole nr 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
  8. Kohtuotsus pööratakse Lõuna Politseiprefektuuri poolt täitmisele kohtutäituri kaudu, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul või kui menetlusalune isik või kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 4-08-826 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale teatada kirjalikult 22.02.
  9. a. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 26.02.
  10. a ning kohtuotsuse peale võib siis esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates 27.02.
  11. a. Kohtuvälise menetleja otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri 21.01.
  12. a kiirmenetluse otsusega (väärteoasi nr 2602,08,001198) karistati Morris Laanemäed liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7412 ja KS § 66 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200 krooniga. Nimetatud otsuse kohaselt juhtis M. Laanemäe 21.01.
  13. a kella 10.45 paiku Põlva linnas Kooli tänaval sõiduautot, registrimärgiga 101 BAG, mille heitgaaside väljalasketorustikku oli omavoliliselt muudetud, ning tal puudus kehtiv liikluskindlustus, rikkudes sellega LE (tõenäoliselt liikluseeskirja) § 219 ja 70

(2)nõudeid. Kaebuse esitaja taotlus Kaebuses nõuab M. Laanemäe eelmärgitud otsuse tühistamist ning talle tekitatud kahju 2000 krooni - hüvitamist. Ta juhtis 21.01.
  1. a sõiduautot Audi A4, registrimärgiga 101 BAG, mille heitgaaside väljalasketorustikule oli paigaldatud dekoratiivsed summutiotsad. Ükski seadus taoliste summutiotste paigaldamist ei keela. Ka oli ta kaks nädalat varem läbinud autoga edukalt tehnilise ülevaatuse. Vaatamata sellele suunas vanemkonstaabel Raivo Koppel 21.01.
  2. a tema sõiduauto kohustuslikule erakorralisele tehnilisele ülevaatusele. Samal päeval pöördus ta tõstatud probleemi lahendamiseks autoregistrikeskuse ja Audi esinduse (Aasta Auto AS-i) poole, kus leiti, et taoliste summutiotste lisamine on lubatav. Kohtuistungil loobus M. Laanemäe kahju hüvitamise nõudest. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab kirjalikus vastuses (tl 15), et otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna heitgaaside väljalasketorustikku oli omavoliliselt muudetud ning juhil puudus ka kehtiv liikluskindlustus. Kohtu põhjendused
  3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et M. Laanemäe juhtis 21.01.
  4. a kella 10.45 paiku Põlva linnas sõiduautot Audi A4, registrimärgiga 101 BAG. Küsimus on selles, kas M. Laanemäe pani toime LS § 7412 ja LKindlS § 66 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod ning kas teda on karistatud nende eest õigesti. 2
(5)4-08-826
  1. LS § 7412 kohaselt on karistatav väärteona omavoliliselt ümber ehitatud mootorsõiduki juhtimine. Nimetatud norm on aga abstraktne, mistõttu taolise väärteokoosseisu puhul on vaja tuvastada, milles seisneb mootorsõiduki omavoliline ümberehitamine ja kas selle juhtimine on ebaseaduslik. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus M. Laanemäe LE §-i 219 sätteid, kuna tema poolt juhtiva mootorsõiduki heitgaaside väljalasketorustikku oli omavoliliselt muudetud. LE § 219 sätestab muu hulgas, et liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastava seadusega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Seega ei tulene ka nimetatud LE sättest, kas antud sõiduki heitgaaside väljalasketorustikku saab lugeda omavoliliselt ümberehitatuks. Teede- ja sideministri 18.05.
  2. a määrusega nr 50 on kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“, kuid selle akti sätete rikkumisele ei ole kohtuväline menetleja teinud ainsatki viidet. Seega on kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses märgitud teokirjeldus (süüdistus) üldsõnaline ning menetlusaluse isiku kaitseõigust oluliselt eirav. Kohtumenetluse poolte seletuste kohaselt juhtis M. Laanemäe autot, mille heitgaaside väljalasketorustikule oli paigaldatud dekoratiivsed summutiotsad. Ühtegi seaduslikku tõendit, mis kinnitaks liiklusjärelevalve teostamisega avastatud sõiduki heitgaaside väljalasketorustiku tehnoseisundit, väärteoasjale lisatud ei ole. Selliseks tõendiks ei saa lugeda fotot vaidlusaluse sõiduauto tagumisele osale, kuna puudub sõiduauto vaatlusprotokoll, mille lisana võiks antud fotot käsitleda. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  3. märtsi
  4. a määruse nr 44 „Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri“ § 9 lg 5 p 2 sätestab, et sõidukile lisaseadmete ja varustuse lisamist (nt kliimaseade, lisapidurituled, allasõidutõkked), kui sellega ei muutu sõiduki tüübikinnitusega määratud andmed ja kui nende lisamine ei ole vastuolus kehtivate tehnonõuetega. Nimetatud sättes toodud loetelu ei ole ammendav. Kaebusele lisatud ARK-i 24.01.2008 10-1/08/2823 ja Aasta Auto AS-i 21.01.
  5. a õiendid (tl 5, 7) ning heitgaasi testi tulemused 21.01.
  6. a (tl 6) kinnitavad, et heitgaaside väljalaskesüsteemile summutiotste lisamine ei muuda sõiduki tüübikinnitusega määratud registri andmeid ega mõjuta ka lubatud heitgaaside norme. Kuna LS §-s 7412 sätestatu eesmärgiks on vältida liikluses selliste ümberehitatud mootorsõidukite kasutamist, millega kaasneks oht nii kaasliiklejatele kui ka ümbritsevale keskkonnale, siis oleks liiklusjärelevalvet teostav ametnik pidanud M. Laanemäe sõiduauto heitgaaside väljalasketorustiku kontrollimisel sellega arvestama. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et M. Laanemäe poolt 21.01.
  7. a kella 10.45 paiku juhitud sõiduauto oleks olnud omavoliliselt ümberehitatud, sest selle heitgaaside väljalaskesüsteemile lisatud summutiotsad ei muutnud sõiduki tüübikinnitusega määratud andmeid ja see ei olnud vastuolus ka kehtivate tehnonõuetega, siis leiab kohus, et M. Laanemäe käitumises puudub LS §-s 7412 sätestatud väärteo tunnused. Järelikult tuleb VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsus selles osas tühistada ning M. Laanemäe suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3
(5)4-08-826 Seega on ka liiklusjärelevalvet teostava ametniku otsustus – suunata sõiduauto Audi A4, registrimärgiga 101 BAG, kohustuslikule erakorralisele tehnilisele ülevaatusele õigusvastane.
  1. Kohtuvälise menetleja otsusega on M. Laanemäe süüdi tunnistatud ka KS (tõenäoliselt liikluskindlustuse seaduse, edaspidi LKindlS) § 66 lg 1 p 1 järgi. Nimetatud otsuse kohaselt on menetlusalusel isikul puudunud mootorsõiduki juhtimise ajal – 21.01.
  2. a kell 10.45 – kehtiv liikluskindlustus, rikkudes sellega LE § 70 nõudeid. Menetlusaluse isiku – M. Laanemäe – ütlustega on tuvastatud, et ta juhtis eelmärgitud ajal sõiduautot Audi A4 ilma kehtiva kohustusliku liikluskindlustuse poliisita. LE § 70 p 2 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ja ta peab esitama politseiametniku nõudel seadusest tulenevalt kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta. Kuna vastutus sõiduki juhtimise eest liikluskindluse lepinguta või kehtiva poliisita ei ole sätestatud mitte LKindlS § 66 lg 1 p-s 1, vaid hoopis LKindlS § 661 lg-s 1, siis tuleb väärteo ebaõige kvalifitseerimise tõttu kohtuvälise menetleja otsus ka käesolevas osas tühistada VTMS § 132 p 2 alusel ning teha uus otsus ilma, et see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda. Arvestades asjaolu, et M. Laanemäe läks 21.01.
  3. a autoga sõitma omamata kehtivat kohustuskindlustuse poliisi, siis leiab kohus, et sellega ta pidas võimalikuks LKindlS § 661 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kuna M. Laanemäe väärteoasjas ei esine VTMS §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ega ka väärteomenetluse lõpetamist tingivaid asjaolusid, siis tuleb ta süüdi tunnistada LKindlS § 661 lg 1 järgi. Vastavalt LKindlS § 661 lg 3 p-le 2 on käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur. Kuna antud väärtegu on toime pandud Põlva maakonnas, seetõttu leiab kohus, et karistuse M. Laanemäele on määranud pädev kohtuväline menetleja, s.o Lõuna Politseiprefektuur. Vaatamata sellele, et karistuse menetlusalusele isikule on määranud pädev kohtuväline menetleja, tuleb viimase otsus tühistada ka M. Laanemäele mõistetud karistuse osas, kuna otsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas ja millistel alustel toimus karistuse – 1200 krooni – mõistmine. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et menetlusalusele isikule oleks karistus mõistetud KarS § 63 lg-s 1 sätestatu alusel. Seega peab kohus tegema uue otsuse ka M. Laanemäele mõistetava karistuse osas selliselt, et see ei raskendaks menetlusaluse isiku olukorda. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et LKindlS § 661 lg-s 1 sätestatud väärtegu on suhteliselt väikese ühiskonnaohtlikkusega. 4
(5)4-08-826 M. Laanemäe karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendava asjaoluna saab arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, sest ta tunnistas kohtuvälisele menetlejale kohe antud rikkumise üles (kohtuvälise menetleja väärteotoimiku leht 2 pöördel). LKindlS § 661 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud vaid rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Arvestades asjaolu, et kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks kahe väärteo eest karistada M. Laanemäed rahatrahviga 20 trahviühikut ja kohtuvälise menetleja väärteotoimiku materjalid ei sisalda andmeid menetlusaluse isiku varasema karistatuse kohta ning ta õpib ega tööta praegu, siis leiab kohus, et uute süütegude toimepanemisest hoidumiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides on mõistlik ja vajalik M. Laanemäed karistada rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooniga. Otsuse tegemisel juhindus kohus ka VTMS §-dest 133-135. Lembit Käis Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige: KOHTUOTSUS JÕUSTUS: 27.03.2008.a. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.