4-08-5007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
(5)õigesti leidnud, et rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seadis A. Gordiiko ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti võttis kohus aresti mõistmisel põhjendatult arvesse asjaolu, et menetlusaluse isiku raske majandusliku olukorra tõttu võib rahatrahvi täitmine osutuda raskeks, kui mitte võimatuks. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht A. Gordiikole raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmise vajalikkuses, mistõttu ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on karistuse määramisel põhjendamatult jätnud arvestamata toimepandud teo raskuse. Kohtukolleegium peab ekslikuks apellandi seisukohta, et maakohus on A. Gordiikole mõistnud karistuse alla keskmise LS § 7419 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni määrast. Kohtukolleegium märgib, et LS § 7419 lg-s 1 kirjeldatud väärteo eest on ühe võimaliku karistusena ette nähtud arest ning kirjeldatud väärtegu kuulub seega erandite hulka väärteomenetluse üldpõhimõttest, mille kohaselt määrab väärteo eest karistuse kohtuväline menetleja. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ja rõhutab, et arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus, kuivõrd sarnaselt kuriteo eest kohaldatava vangistusega seisneb ka arest süüdlaselt karistusena vabaduse võtmises. Seetõttu kujutab arest endast raskemat karistust võrreldes rahatrahviga ning seda olenemata rahatrahvi ja aresti määradest. Seetõttu on ekslik apellandi väide, et käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule karistuseks mõistetud arest 4 päeva on sisuliselt võrdne rahatrahviga 2400 krooni, arvestusega, et 1 päev aresti võrdub 600 krooniga. Kohtukolleegium osundab, et kuivõrd aresti puhul on tegemist karistusega, mille sisuks on vabaduse võtmine, siis ei saa aresti kui raskema karistuse olemust võrreldes rahatrahviga ka vaatamata aresti ja rahatrahvi määradele muuta kohtuvälise menetleja subjektiivne arvamus.
- Apellant on õigesti märkinud, et karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul on maakohus õigesti arvestanud menetlusaluse isiku perekondlikku olukorda, kus invaliidist lapselaps on vanavanemate järelevalve all ning samuti võttis kohus põhjendatult arvesse asjaolu, et sõiduki juhtimist alkoholijoobes ei ole A. Gordiiko kordagi eitanud. See andis kohtule põhjendatult alust asuda seisukohale, et menetlusalune isik on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Arvestades samuti A. Gordiikol varasemate karistuste puudumist, pidas kohus põhjendatult võimalikuks kohaldada lühiajalist aresti. Apellatsioonis märgitut, et A. Gordiikot on 22.05.1996.a samuti karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, peab ringkonnakohus mitteoluliseks, sest nimetatud karistus on kustunud ega kuulu arvestamisele käesolevas asjas karistuse mõistmisel. Samuti on põhjendatud maakohtu poolt A. Gordiikole mõistetud karistuse täitmise edasi lükkamine puhkepäevadele, arvestades menetlusalusele isiku tööalast olukorda.
- Kohtukolleegium nõustub A. Gordiikole mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks. 4