← Eesti

4-08-5007\5

4-08-5007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-08-5007 Kohtukoosseis eesistuja Meelika Aava, liikmed Jüri Paap ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Irina Leetberg Tõlk Väärteoasi Aleksei Gordiiko (ik: 34510010309, elukoht: xxxxxx xx-xx, xxxxxxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.10.
  3. a otsus Kaebuse esitaja Põhja Politseiprefektuur Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Aleksei Gordiiko ja kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON
  4. Harju Maakohtu 13.10.
  5. a otsus Aleksei Gordiiko väärteoasjas nr 4-08-5007 jätta muutmata.
  6. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
  7. novembrist
  8. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Kristo Lensment koostas 11.05.
  10. a väärteoprotokolli nr. AB 952099 selle kohta, et samal kuupäeval kell 22.55 Harju maakonnas, Maardus, Keemikute tänaval liikudes Peterburi mnt suunas, juhtis Aleksei Gordiiko mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes sellega liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid ja pannes toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Leides, et A. Gordiikot tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteotoimiku asja arutamiseks Harju Maakohtule. Maakohtu otsus
  11. Harju Maakohtu 13.10.
  12. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-5007 tunnistati A. Gordiiko süüdi LS § 7419 lg 1 järgi ning teda karistati 4 päevase arestiga. Aresti kandma kohustati A. Gordiikot ilmuma hiljemalt 17.10.
  13. a kell 16.
  14. Karistuse kandmise alguseks loeti A. Gordiiko poolt reaalselt aresti kandmisele asumise aeg. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks eelkõige menetlusaluse isiku enda antud ütlustega kohtuistungil, samuti menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses 11.05.
  15. a (tlk 4), joobe tuvastamise protokolliga (tlk 5) ja menetlusaluse isiku seletuskirjaga (tlk 8). Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistusseadustiku (KarS) §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohtuotsuse motiivides märgitakse järgmist. A. Gordiiko on küll oma rikkumist tunnistanud, kuid ta peab ka tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seadis A. Gordiiko ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus mõistis karistuseks aresti põhjusel, et isik on ise tunnistanud, et raske majandusliku olukorra tõttu võib rahatrahvi tasumine osutuda probleemiks ja kohtul ei ole mõtet määrata teadlikult karistust, mille täitmine võib osutuda raskeks, kui mitte võimatuks. Kohus leidis, et ei ole mõistlik karistada rahatrahviga isikut, kes on kohtuvälisele menetlejale esitanud kirjaliku taotluse aresti määramiseks ning kelle väärteotoimik on kohtule edastatud just aresti kohaldamise eesmärgil. Menetlusalune isik on vabatahtlikult esitanud vastavasisulise põhjendatud taotluse (tlk 8) koos selles sisalduvaid väiteid kinnitavate tõenditega (tlk 9-11), mistõttu kohtul puudus alus kahelda taotluses toodud lapselast ning menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda puudutavate väidete õigsuses. Arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus. Kohus võttis karistuse mõistmisel arvesse isiku perekondlikku olukorda, kus invaliidist lapselaps on vanavanemate järelevalve all ning arvestas asjaoluga, et sõiduki juhtimist alkoholijoobes ei ole A. Gordiiko kordagi eitanud. Kohus uskus, et isik on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Kuna A. Gordiiko ei ole varem väärtegusid toime pannud ning käesoleval juhul kohaldatakse karistust esmakordselt, siis pidas kohus võimalikuks kohaldada karistuseks lühiajalist aresti, mida kohus ei pööranud aga koheselt täitmisele. Kohus võttis arvesse menetlusalune isiku tööalast olukorda ning lükkas karistuse täitmise edasi puhkepäevadele. Kohus leidis, et töölt eemalejäämine mõjutaks menetlusaluse isiku igapäeva töid-tegemisi ning nõuaks elukorralduse muutmist ja võib mõju avaldada ka tema majanduslikule olukorrale, mis oligi põhjuseks rahatrahvi mittemääramiseks. 2

(5)Apellatsioon
  1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri – liiklusmenetlustalituse korrakaitse osakonna komissar Aivar Hirs apellatsiooni, milles kohtuväline menetleja taotleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista A. Gordiikole karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni. Apellatsiooni motiivides märgitakse järgmist. Apellant ei nõustu A. Gordiikole mõistetud karistuse pikkusega ja leiab, et tema suhtes ei ole põhjendatud LS § 7419 lg 1 alusel niivõrd leebe karistuse määramine. Arvestades asjaolu, et A. Gordiiko mõisteti apelleeritava kohtuotsusega süüdi raske liiklusalase rikkumise toimepanemises ning et LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistuse ülemmäärana ette rahatrahvi 300 trahviühikut ehk 18000 krooni või aresti 30 päeva ja kehtiva karistuspraktika kohaselt kohtuvälise menetleja poolt määratavad karistused määratakse sanktsiooni keskmises määras, siis peab A. Gordiikole kohtu poolt mõistetav karistus olema rangem. Käesolevas asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, seega, kooskõlas Riigikohtu lahenditega, on põhjendatud karistuse määramine sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik ei ole üles näidanud kahetsust ega ka muul moel väljendanud, et on aru saanud oma teo ohtlikkusest. Kohtuväline menetleja leiab, et niivõrd raske rikkumise puhul mõistetav karistus peab olema range ja ei tohi olla menetlusalusele isikule soodne. Karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja leiab, et kohus on karistuse määramisel põhjendamatult jätnud arvestamata toimepandud teo raskuse. Seadusandja on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ette näinud väga ranged karistused, kuna tegemist on enamohtliku väärteoga. Seega lähtudes sanktsiooni ülemmäärast, peab mõistetav karistus olema selline, et rikkuja ei jätkaks edaspidi rikkumiste toimepanemist. Seetõttu peab ka käesolevas asjas mõistetav karistus olema rangem kui arest 4 päeva, mis sisuliselt on võrdne rahatrahviga 2400 krooni, arvestusega, et 1 päev aresti võrdub 600 krooniga. Kohtuväline menetleja märgib, et A. Gordiikot on 22.05.
  2. a samuti karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud karistus ei ole küll kehtiv, kuid see iseloomustab selgelt A. Gordiiko käitumist. Mootorsõiduki rooli istdes joobes pidi ta teadma, millised tagajärjed võivad tema teoga kaasneda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
  4. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga A. Gordiikole kohaldatud karistuse liigi valikul. Aresti mõistmisel on maakohus põhjendatult arvestanud seda, et ehkki A. Gordiiko on oma rikkumist tunnistanud, peab ta ka tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Maakohus on 3
(5)õigesti leidnud, et rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seadis A. Gordiiko ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti võttis kohus aresti mõistmisel põhjendatult arvesse asjaolu, et menetlusaluse isiku raske majandusliku olukorra tõttu võib rahatrahvi täitmine osutuda raskeks, kui mitte võimatuks. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht A. Gordiikole raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmise vajalikkuses, mistõttu ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on karistuse määramisel põhjendamatult jätnud arvestamata toimepandud teo raskuse. Kohtukolleegium peab ekslikuks apellandi seisukohta, et maakohus on A. Gordiikole mõistnud karistuse alla keskmise LS § 7419 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni määrast. Kohtukolleegium märgib, et LS § 7419 lg-s 1 kirjeldatud väärteo eest on ühe võimaliku karistusena ette nähtud arest ning kirjeldatud väärtegu kuulub seega erandite hulka väärteomenetluse üldpõhimõttest, mille kohaselt määrab väärteo eest karistuse kohtuväline menetleja. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ja rõhutab, et arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus, kuivõrd sarnaselt kuriteo eest kohaldatava vangistusega seisneb ka arest süüdlaselt karistusena vabaduse võtmises. Seetõttu kujutab arest endast raskemat karistust võrreldes rahatrahviga ning seda olenemata rahatrahvi ja aresti määradest. Seetõttu on ekslik apellandi väide, et käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule karistuseks mõistetud arest 4 päeva on sisuliselt võrdne rahatrahviga 2400 krooni, arvestusega, et 1 päev aresti võrdub 600 krooniga. Kohtukolleegium osundab, et kuivõrd aresti puhul on tegemist karistusega, mille sisuks on vabaduse võtmine, siis ei saa aresti kui raskema karistuse olemust võrreldes rahatrahviga ka vaatamata aresti ja rahatrahvi määradele muuta kohtuvälise menetleja subjektiivne arvamus.
  1. Apellant on õigesti märkinud, et karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul on maakohus õigesti arvestanud menetlusaluse isiku perekondlikku olukorda, kus invaliidist lapselaps on vanavanemate järelevalve all ning samuti võttis kohus põhjendatult arvesse asjaolu, et sõiduki juhtimist alkoholijoobes ei ole A. Gordiiko kordagi eitanud. See andis kohtule põhjendatult alust asuda seisukohale, et menetlusalune isik on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Arvestades samuti A. Gordiikol varasemate karistuste puudumist, pidas kohus põhjendatult võimalikuks kohaldada lühiajalist aresti. Apellatsioonis märgitut, et A. Gordiikot on 22.05.1996.a samuti karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, peab ringkonnakohus mitteoluliseks, sest nimetatud karistus on kustunud ega kuulu arvestamisele käesolevas asjas karistuse mõistmisel. Samuti on põhjendatud maakohtu poolt A. Gordiikole mõistetud karistuse täitmise edasi lükkamine puhkepäevadele, arvestades menetlusalusele isiku tööalast olukorda.
  2. Kohtukolleegium nõustub A. Gordiikole mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks. 4
(5)8. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Jüri Paap Paavo Randma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.