4-08-2184 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september
- a, Tallinn Väärteoasja number 4-08-2184 Kohtukoosseis eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi Karmo Mägi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 15.04.
- a otsus Kaebuse esitaja Karmo Mägi (ik: 37607285220, elukoht: xxxxxxxx xx-xx xxxxxxx Istungil osalenud isikud Karmo Mägi RESOLUTSIOON
- Pärnu Maakohtu 15.04.
- a otsus Karmo Mägi väärteoasjas nr 4-08-2184 jätta muutmata.
- Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
- a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 15.02.
- a väärteoprotokolli nr. AB 933435 kohaselt juhtis K. Mägi isikuna, kes on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, 15.02.
- a kell 20.49 Saare maakonnas Muhu vallas RistiVirtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 69 km-l Kuivastu sadamas mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus K. Mägi liikluseeskirja (LE) § 70 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 10.03.2008.a. esitas kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 71 lg 1, 83 lg 2 ja 84 alusel väärteoasja maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
- Pärnu Maakohtu 15.04.
- a otsusega tunnistati K. Mägi süüdi LS § 741 lg 2 järgi ning teda karistati 20 päevase arestiga. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on asjas tõendatud, et 15.02.
- a juhtis K. Mägi mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust. Sama kuupäeva kandva otsusega on K. Mägi juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. K. Mägi karistatuse õiendist nähtuvalt on 02.11.
- a otsusega väärteoasjas kohtuväline menetleja karistanud K. Mägit LS § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 12 000 krooni. K. Mägi ei eita auto juhtimist juhtimisõiguseta. Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et K. Mägi pani 15.02.
- a toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistuse mõistmisel kohus arvestas karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märkis, et karistatuse õiendist nähtuvalt (tlk 5-6) on perioodil 07.07.
- a kuni 03.03.
- a K. Mägi liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegusid menetletud viiel korral. K. Mägit on alates 22.11.
- a kaheksal korral karistatud LS § 741 alusel rahatrahvidega kogusummas 51 000 krooni. Ühel korral on teda samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud 4 päevase arestiga. K. Mägile määratud rahatrahvid on tasumata ja ei ole mõjutanud isikut sarnaste väärtegude toimepanemisest loobuma. Kohus leidis, et menetlusalusele isikule ei ole otstarbekas karistuseks rahatrahvi määramine ning asus seisukohale, et K. Mägile tuleb mõista karistuseks arest. Apellatsioon
- Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas K. Mägi apellatsiooni, milles vaidlustab talle mõistetud karistuse ning taotleb karistuse kergendamist. Apellatsiooni motiivides leiab K. Mägi, et karistuse mõistmisel arvestas kohus kohtuvälise menetleja seisukohtadega, mis ei vastanud tegelikkusele. Apellant märgib, et kohus arutas asja ilma tema osavõtuta, kuna ta jäi praamile mittepääsemise tõttu kohtuistungile hiljaks. Hilinemisest ta teavitas kohut. Kohtuotsuses on märgitud, et varasemad rahatrahvid on tal tasumata, kuid tegelikult oli osa rahatrahve tasutud. Apellant nõustub, et tal polnud väärteo toimepanemise ajal juhiluba, kuid ta märgib, et oli selleks ajaks lõpetanud õpingud autokoolis ning enne kohtuistungit sai ta juhiloa. Ta pole kunagi sõitnud ebakaines olekus ega tekitanud liiklusavariid. K. Mägi märgib, et ta on ehitusega tegeleva osaühingu juhatuse liige ja tegevjuht ning tema arestkaristuse kandmise tõttu jääksid tööta koos temaga töötavad inimesed ja aresti kandmine takistaks täita ehitusfirmal oma kohustusi lepingupartnerite ees. Apellant leiab, et need asjaolud, mida ta ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel kohtuistungil ära tuua, samuti tema sügav kahetsus väärteo toimepanemise pärast, annavad talle aluse taotleda aresti asendamist rahatrahviga, kuna mõistetud karistus ei vasta väärteo raskusele ja tema isikule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
- Pärnu Maakohtu 15.04.
- a kohtuistungi protokollist (tlk 13) nähtuvalt oli K. Mägi kohtukutse isiklikult kätte saanud ja seega istungi ajast teadlik, istungile mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud ega ole taotlenud asja läbivaatamise edasilükkamist. Seega ei kinnita kohtuistungi protokoll määruskaebuse esitaja väidet, et ta teavitas kohut enda hilinemisest kohtuistungile. VTMS § 2 sätestab, et kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KrMS §-le 158 on kohtuistungi protokolliga mittenõustumisel kohtumenetluse pooltel õigus esitada kohtuistungi protokolli parandamise taotlus. Toimikust nähtuvalt ei ole kohtumenetluse pooled, sh apellant, taotlenud kohtuistungi protokolli muutmist KrMS § 158 lg 1 kohaselt selle ebaõigsuse või ebatäpsuse tõttu. Seetõttu omab määruskaebuse väidete ja kohtuistungi protokolli lahknevuse korral õiguslikku tähendust kohtuistungi protokoll (RKKK 3-1-1-27-04). Seega arutas Pärnu Maakohus seaduslikult 15.04.
- a kohtuistungil K. Mägi väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning menetlusaluse isiku kaitseõigust ei ole rikutud.
- Kohtukolleegium on seisukohal, et arvestades K. Mägi analoogiliste seaduserikkumiste korduvust ja seda, et varem karistusena mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata, on põhjendatud menetlusalusele isikule karistuseks 20 päevase aresti mõistmine. Kuigi K. Mägi esitas ringkonnakohtu istungil kohtule kviitungid mitmete varem mõistetud trahvide tasumise kohta pärast maakohtu poolt otsuse langetamist, ei anna see kohtukolleegiumi arvates alust maakohtu järelduste ümberhindamiseks. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et K. Mägi enda sõnul on tal käesoleval hetkel veel tasumata trahve kogusummas ca 30 000 krooni.
- Maakohus märkis oma otsuses põhjendatult, et eelnevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ja arest ei ole mõjutanud K. Mägit seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus õigesti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Apellandi poolt esitatud asjaolud - õpingute lõpetamine autokoolis; teistlaadi, tõsisemate liiklusnõuete range järgimine; arestkaristuse kandmisega kaasnevad probleemid tema juhitavas ehitusfirmas - ei ole asjaoludeks, mis seaksid kahtluse alla apelleeritud kohtuotsuse põhjendatuse ja seaduslikkuse ega anna alust ümber hinnata maakohtu otsustust K. Mägile mõistetud karistuse liigi ja määra suhtes. Ringkonnakohus märgib, et K. Mägil oli töökoht olemas ka enne väärteo toimepanemist ning ta pidi endale aru andma järjekordse rikkumise tagajärgedest.
- Kohtukolleegium nõustub K. Mägile Pärnu Maakohtu mõistetud karistuse liigi ja määraga, K. Mägile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks.
- Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 15.04.2008.a otsuse K. Mägi suhtes muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava Jüri Paap
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.