Obsah (8)

§ 424§ 118§ 64§ 65§ 50§ 57§ 74§ 56

1-08-3686 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2008 Tartu Kriminaalasja number 1-08-3686 (08260100098) Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne

§ 424ja § 118 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 29.

aprilli 2008 otsus (Põlva Kohtumaja) Apellatsiooni esitaja süüdistatava Tatjana Ptitškina apellatsioon Prokurör ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Tatjana Ptitškina isikukood 48802146527, elukoht: XXX XXX , Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, varem kriminaalkorras karistatud üks kord, viibib vahi all alates

1. jaanuarist 2008 Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Peeter Järv. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: 1) Jätta Tartu Maakohtu
2. aprilli 2008 otsus muutmata ning Tatjana Ptitškina apellatsioon rahuldamata. 2) Välja mõista Tatjana Ptitškinalt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Peeter Järve poolt osutatud õigusabi eest 5428 krooni riigituludesse. Tatjana Ptitškinal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tatjana Ptitškina 1-08-3686, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. -1- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. septembrist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. septembrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. septembrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
10. aprilli 2008 otsusega mõisteti Tatjana Ptitškina süüdi: -

§ 424

järgi ja karistati vangistusega 4 kuud; -

§ 118

p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat ja 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 29.09.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 kuud vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kahtlustatavana kinnipidamisest s.o 22.01.2008.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Tatjana Ptitškinalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Maakohus arutas Tatjana Ptitškinale

§ 424

järgi esitatud süüdistustust selles, et tema, 25.11.2007 kella 00.03 ajal, olles karistatud 19.06.2007 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 9000 krooni, juhtis Põlva maakonnas Põlva vallas Himmaste-Kärsa tee 1. km-l suunaga Kärsa poole mootorsõidukit AUDI 80 riikliku registrimärgiga XXX , eirates Liikluseeskirja § 76 p 1 ja Liiklusseaduse § 20 lg 3 sätteid, olles alkoholijoobes. Samuti arutas maakohus Tatjana Ptitškinale

§ 118

p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, 07.01.2008 kella 22.40 ajal Põlva linnas X 67-12 korteris lõi tahtlikult noaga kahel korral parema õla piirkonda ja ühel korral selja paremal küljel olevate ribide vahele R.S. , millega tekitas kannatanule paremale poole rinna- ja kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava tagumisel kaenlajoonel V-VI roide vahes koos kopsu alasagara, vahelihase ja maksa vigastusega ning pindmised pehmetesse kudedesse tungivad torke-lõikehaavad paremal pool -2- seljal lülisamba kõrvaljoonel II roidevahemikus ja paremal pool rangluu kohal, millest rinnakõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Maakohtus tunnistas Tatjana Ptitškina ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatisest, kohtuotsusest ja väärtegude õiendist nähtuvalt on T. Ptitškinat varem ühel korral kriminaalkorras karistatud ja korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Uued kuriteod pani T. Ptitškina toime katseajal. Seega on T.Ptitškina isik, kes ei suuda elada õiguskuulekalt. Kuriteod on T. Ptitškina toime pannud alkoholijoobes ja teda on korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude eest. See annab alust arvata, et vaatamata oma noorusele on Tatjana Ptitškina näol tegemist isikuga, kellel on juba välja kujunenud kalduvus alkoholi kuritarvitada. Maakohus T. Ptitškina suhtes karistust raskendavad asjaolusid ei tuvastanud. Karistust kergendavateks asjaoludena arvestas maakohus

§ 57

lg 1 p-de 3 ja 6 alusel süü puhtsüdamlikku kahetsust ja ühe kuriteo toimepanemist kannatanu õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Riigikohtu 07.10.2004 otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-86-04 kohaselt ei ole erutusseisund pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka kannatanu käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. R. Savimägi poolt T. Ptitškina solvamine on vaadeldav asjaoluna, mis võis T. Ptitškinal esile kutsuda tugeva hingelise erutuse, mille mõjul ta kannatanut ründas. Maakohus leidis, et karistust kergendava asjaoluna ei saa arvestada

§-s 57 lg 1 p 1 sätestatud asjaolu s.o süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist. T. Ptitškina poolt teiste samas korteris viibinud alkoholi tarvitanud seltskonna liikmete teavitamist R. Savimägiga juhtunust, ei saa lugeda süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks, kuna tegemist ei olnud otseselt kannatanule abi kutsumisega. Maakohus, arvestades kahe kergendava asjaolu olemasoluga, pidas karistamisel

§ 118

p 1 järgi põhjendatuks piirduda karistusega sanktsiooni alammäära lähedal, lugedes sellega kaetuks ka teise kuriteo eest mõistetava kergema karistuse. Kuna T. Ptitškina on kuriteod toime pannud katseajal, tuleb

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel täitmisele pöörata Tartu Maakohtu 29.09.2006 otsusega mõistetud ja kandmata karistus. Arvestades asjaolu, et T. Ptitškina ei ole olnud õiguskuulekas liikleja ja igasugused erandlikud asjaolud juhtimisõiguse äravõtmata jätmiseks puuduvad, pidas maakohus vajalikuks T. Ptitškina suhtes lisakaristuse kohaldamist, võttes temalt mootorsõiduki juhtimise õiguse. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Tatjana Ptitškina esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista kergem karistus-

§ 118

p 1 järgi 4 aastat vangistust ning lõplik liitkaristus 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Apellatsiooni kohaselt on mõistetud karistus liiga range. T. Ptitškina kaitsja taotles maakohtus arvestada karistust kergendava asjaoluna süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist ning abi andmist kannatanule vahetult süüteo toimepanemist, kuid maakohus leidis, et nimetatud kergendavat asjaolu ei esinenud. T. Ptitškina leiab, et tema tegevust teiste isikute teavitamisel toimunust ja seetõttu kiiresti kiirabi väljakutsumist, tuleb siiski käsitleda abi andmisena, kuna kannatanu oli raskes alkoholijoobes. Kannatanu vereproovis oli 3,58 ‰ etüülalkoholi ja seetõttu ei tajunud ta üldse -3- temaga toimunut. Seega hoidis T. Ptitškina tegevus ära veelgi raskemad tagajärjed kannatanu suhtes. Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme - jätnud kohaldamata

§ 57lg 1 p 1.

T. Ptitškina leiab, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud tema isikut. T. Ptitškina on noor 20-aastane inimene, kes pani kuriteo toime kannatanu enda mitteõiguspärase käitumise tulemusena. T. Ptitškina on viibinud vangistuses juba alates 22.01.2008 ning on oma senisest käitumisest teinud järeldused ning otsustanud edaspidi elada ainult seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatavad asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

§ 56sätteid arvestades T.

Ptitškinale mõistnud õiglase karistuse ja võtnud oluliselt arvesse tema süüd kergendavad asjaolud. T. Ptitškina on isik, kes on muuhulgas toime pannud vägivaldse kuriteo ajal, kui tema suhtes kohaldati kriminaalhooldust, see tähendab ajal, mil temalt oodati hoidumist igasugustest taunivatest tegudest, rääkimata kuritegude toimepanemisest. T. Ptitškina on noor inimene, ometi ei ole ta kohtu all esmakordselt, seega on tal kalduvus õigusrikkumiste toimepanemisele. Mõistetud karistuse määra vähendamiseks ei näe ringkonnakohus põhjust.

§ 118p 1 järgi karistas maakohus T.

Ptitškinat 4 aastat ja 6 kuulise vangistusega, seega sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Maakohus on veenvalt põhjendanud ka

§-s 57 lg 1 p 1 kirjeldatud kergendava asjaolu mittearvestamist ja ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning puudub vajadus neid korrata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Ago Kutsar