4-08-7412\4

(5)päevase arestiga;

1. T.Kaljulal tuleb aresti kandmiseks ilmuda Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare Politseijaoskonna (Lossi 7 Kuressaare) arestimajja 17.novembril 2008.a. Aresti kandmise alguseks tuleb lugeda arestimajja saabumise aeg.
2. Karistuse kandmisele vabatahtliku mitteilmumise korral teostada elukohajärgsel politseiprefektuuril T.Kaljula sundtoomine karistuse kandmisele.
3. Aresti kandmise alguseks tuleb lugeda arestimajja saabumise aeg. Käesoleva määruse ärakiri saata politseijaoskonna arestimajale. T.Kaljulale, kohtutäiturile ja teadmiseks Kuressaare Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest määruse teinud kohtu kaudu. 1

(2)Kohtutäituri avaldus Kohtutäituri avalduse kohaselt on T.Kaljula suhtes algatatud täitemenetlus. Menetluse algatamise aluseks on Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare PJ 11.01.2005.a. otsus väärteoasjas. Rahatrahvi nõude suuruseks on 3000 krooni, millest võlgnik ei ole midagi tasunud. Täitur on kontrollinud võlgniku majanduslikku olukorda- võlgnik ei tööta ja tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Eeltoodust lähtuvalt palub täitur TMS § 201 lg 1 alusel otsustada rahatrahvi asendamine. Võlgniku seisukoht Süüdimõistetu ei ole kohtusse kohtule teadmata põhjustel ilmunud ega ole teatanud ilmumata jäämise põhjusest. Süüdimõistetule on vastavalt VTMS § 41 lg-s 2 sätestatule kohtukutse allkirja vastu kätte antud 3.10.2008 temaga koos elavale perekonnaliikmele (emale) ja seega loetakse kohtukutse isikule kätteantuks. Süüdimõistetu ei ole esitanud vastuväiteid rahatrahvi asendamiseks arestiga. Samuti ei ole ta vaatamata kohtu ettepanekule esitanud maksedokumente trahvi võimaliku tasumise kohta. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud esitatud avalduse ja sellele lisatud materjalidega leiab, et süüdimõistetule mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuivõrd olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures on menetlusaluse isiku õigus, mitte kohustus (VTMS §§ 19 lg 1 p 3; 211 lg 11), siis peab kohus võimalikuks rahatrahvi asendamist süüdimõistetu osavõtuta, kuna kohtusse kutsumise ajast on ta teadlik. Vastavalt VTMS § 211 lg-le 1 teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus (VTMS § 211 lg 11). Karistusseadustiku § 72 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni (KarS § 47 lg 1). Kohtutäituri kinnitusel ei ole süüdlane rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ja tal ei ole täituri kontrollitud andmetel vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtusse ei ole ta ilmunud ega ole esitanud vastuväiteid aresti määramisele ega dokumente trahvi maksmise kohta. Seega tuleb talle määratud maksmata rahatrahv asendada arestiga. Tasumata rahatrahv – 3000 krooni vastab 50 trahviühikule. Selle asemel kuulub süüdlasel ärakandmisele arest 5 päeva (50:10). R.Undrest kohtunik 2