4-08-8200 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.november 2008.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-08-8200 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 08 002299) Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Raido Koor kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 01.08.2008 otsusele Menetlusosalised Menetlusalune isik Raido Koor (isikukood 35903180018); Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskond (asukoht Lossi 7 Kuressaare), esindaja komissar Hillar Peegel Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus rahuldamata.
- Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 01.08.2008.a. otsus (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 08 002299) Raido Koor karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahtrahviga 200 trahviühikut so 12 000 krooni ja liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 17.novembrist 2008.a. 1
(3)4-08-8200 Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 01.08.2008.a. otsusega karistati Raido Koort (Koor) liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Otsusest nähtub, et Raido Koort karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis 06.07.2008.a. kell 09.12 Kuressaare linnas Ranna tänaval liikudes Nasva küla suunas mootorsõidukit alkoholijoobes (alkomeetri näit 0,49 mg/l), millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. 11.08.2008.a. esitas R.Koor eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Kaebuses märgib R.Koor, et juhtimisõigus on talle igapäevaselt vajalik seoses tööga, kuna ta töötab Wahar& Son OÜ-s autojuhina. Samuti on tema ülalpidamisel pensionärist ema, õde ja õepoeg ning ta tasub pere kõik maksud. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele /t.l.9/. R.Koor on kohtuvälise menetleja hinnangul toime pannud raske liikluseeskirja rikkumise, kuna juhtis Kuressaare linnas tiheda liiklusega Ranna tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes, pannes oma sellise käitumisega ohtu teiste liiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristus tuleb R.Koor suhtes jõusse jätta. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse määramise osas kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. R.Koor ei ole vaidlustatud süüteo toimepanemist vaid otsusega määratud lisakaristuse so juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Menetlusaluse isiku väitel on juhtimisõigus temale vajalik seoses tema tööga ning samuti on tema ülalpidamisel pensionärist ema, õde ja alaealine õepoeg. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et R.Koorele oli lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt sama paragrahvi 2.lõikele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku § 56. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2
(3)4-08-8200 Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab kohtu arvates endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades R.Koore õiguserikkumise iseloomu. Kohus leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust R.Koore lisakaristuse tühistamiseks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. R.Undrest kohtunik 3
(3)