4-08-8651\4

(10)kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igas kuus 1020 (tuhat kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1

(4)4-08-8651 Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 17.novembrist 2008.a. Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 14.08.2008.a. otsusega karistati Kristjan Kuilli liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 170 trahviühikut so 10 200 krooni. Otsusest nähtub, et Kristjan Kuilli karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis 20.07.2008.a. kell 11.00 Muhu vallas Saare maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee

1. kilomeetril liikudes Kuivastu suunas mootorsõidukit alkoholijoobes (0,26 mg/l), millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. 05.09.2008.a. esitas K.Kuill eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja kergema karistuse mõistmist. Kaebuses leiab K.Kuill, et temale määratud karistus on ebaõiglaselt karm. Kaebuses märgib selle esitaja, et eelnimetatud otsusega määratud rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, s.o. 10 200 krooni on kõiki asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt suur. Liiklusseaduse § 7419 sätestab mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis maksimumkaristuseks 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni. Samas ei diferentseeri kehtiv seadus karistust sõltuvalt joobe astmest. Küll aga on ilmselge, et seadusandja tahe nimetatud sätte tõlgendamisel on see, et karistuse määr sõltuks ka toimepandud rikkumise astmest, nagu on see ka kõikide teiste karistusliikide puhul. Joovet 0,26 mg/l kohta peetakse kergeks joobeks, mida näitab juba ka asjaolu, et selline joove on mitmetes Euroopa Liidu riikides seaduslik. Sellega ei soovi kaebuse esitaja oma tegu õigustada, kuid arvestades asjaolu, et ka raske ning ohtliku joobe eest karistatakse sama sätte alusel leiab, et temale määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur. K.Kuillil mõõdetud joobe mitteohtlikkust näitab täiendavalt ka asjaolu, et vaid 30 minutit peale väärteoprotokolli koostamist lasi ta protokolli koostajatel endal uuesti joovet kontrollida ning kuna tal enam joovet ei esinenud, lubati tal ka sõitu jätkata. Lisaks palub kaebuse esitaja arvesse võtta ka asjaolu, et nimetatud rahatrahvi tasumine paneks mind ja minu lähedased isikud, sealhulgas 2 alaealist last, väga raskesse majanduslikku olukorda - hetkel on kaebuse esitaja töötu, tehes vaid juhutöid. Tema ülalpeetavate hulka kuuluvad 2 alaealist last ja elukaaslane, kes laste kasvatamise tõttu on kodune. Veel kuulub kohustuste hulka pangalaenuga ostetud korter. Arvesse võttes majanduslangusest tingitud tööpuuduse kasvu ei näe kaebuse esitaja ka oma majandusliku seisukorra peatset paranemist. Kokkuvõttes leiab kaebuse esitaja, et arvestades tema sissetulekuid ning toimepandud õigusrikkumist, on selle eest määratud karistus ebaõiglaselt karm. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele /t.l. 16-17/. Kohtuväline menetleja märgib oma kirjalikus vastuses kaebusele, et Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel võib karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikus. Sama paragrahvi
2. lõike alusel võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 2

(4)4-08-8651 Sellega on seaduseandja jätnud kohtule või kohtuvälisele menetlejale otsustamisvabaduse, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Et karistuse määra otsustamine ei oleks subjektiivne ega oleks mõjutav muudest teguritest on karistusseadustik jaganud otsuse tegijale juhised karistuse kohaldamiseks läbi etappide. Karistusseadustiku § 56 lg 1 annab selge suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd; kergendavad/raskendavad asjaolusid; tahtluse ja ettevaatamatuse liiki; võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik ei soovi oma rikkumist õigustada ja tunnistab oma süüd, kuid leiab oma kaebuses, et määratud karistus oli, tema joobeastet arvestades so 0,26 mg/l, ebaproportsionaalselt suur. Kristjan Kuilli on 09.09.2005.a so varasemalt ühel korral karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest Liiklusseaduse § 7419 alusel. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 31 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel ja et Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni sama seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Seega on karistusregistri seaduse mõistes karistatus kustunud, kuna viimane otsus täideti st trahv maksti 28.12.2005 ning eelnevaid Kristjan Kuill´ile määratud karistusi ei oleks nagu võimalik arvestada. Samas tuleb märkida, et ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Just eripreventsiooniga arvestatakse karistatava isikuomadusi, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet süüdlasele. Sisuliselt võib eelnevaid karistuse arvestada juhul, kui see on seotud uue süüteoga ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse kui hoiatusse, seega tema negatiivset sotisaalõiguslikku meelestatust. Sama olukord on ka Kristjan Kuill´i puhul. Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub põhikaristuse määrast, mis ei ole maksimaalne vaid keskmise määra lähedane ja asjaolust, et kohtuväline menetleja ei ole kohaldanud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et määratud karistus on proportsionaalne ja õiguspärane ning ei nõustu otsuse tühistamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. K.Kuill ei ole antud väärteoasjas vaidlustatud süüteo toimepanemist vaid talle otsusega määratud karistuse. Menetlusalune isik väidab, et temale määratud karistus on ebaõiglaselt karm kuna temal tuvastati üksnes kerge alkoholijoove ning rahatrahvi tasumine määratud ulatuses paneks tema ja tema pere raskesse majanduslikku olukorda. Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga selles, et temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahaline karistus on põhjendamatult suur. 3

(4)4-08-8651 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi

1. lõikele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku §
2. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema kriminaal- või väärteotoimiku materjalidest. Asja materjalidest nähtub, et K.Kuilli on 09.09.2005.a so varasemalt juba ühel korral karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest Liiklusseaduse § 7419 alusel /t.l. 1819/. Kohtu hinnangul on tegemist isikut iseloomustavate andmetega, mida tuleb KarS § 56 lõike 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvesse võtta, hindamaks võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati K.Kuillile LS § 7419 lg 1 alusel 10 200 krooni suurune rahatrahv. Seega, varem joobes juhtimise eest karistatud K.Kuillile valiti põhikaristuseks mitte raskem karistusliik - arest, vaid rahatrahv, mis ei ole maksimaalne vaid keskmise määra lähedane. Samuti ei kohaldatud talle lisakaristust - sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema. Kohus leiab, et K.Kuillile määratud rahatrahvi puhul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades tema õiguserikkumise iseloomu ning järelikult puudub alus rahatrahvi vähendamiseks. Arvestades kaebuse esitaja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last /t.l. 6-8/ võimaldab kohus KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel kaebuse esitajale rahatrahvi tasumist ositi. R.Undrest kohtunik 4