4-08-8321\2

Väärteoasi nr.4-08-8321 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 17.11.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Marju Vilt `i Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar OLEG LODEIKIN-i 28.07.2008.a. väärteoasjas nr. 2302, 08, 020416 tehtud otsuse osalise tühistamise nõudes ning nimelt osas, mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist. Kaebuse esitanud isik Meelis Keldrema, isikukood: 37503170287, elukoht: xxx kaebuse esitaja: Meelis Keldrema ja viimase esindaja adv. Aadu Luberg, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Meelis Keldrema kaebus rahuldada ning nimelt tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar OLEG LODEIKINI-i 28.07.2008.a. tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 020416 Meelis Keldrema`lt Liiklusseaduse § 74’19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas 5 kuuks, muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar OLEG LODEIKINI-i 28.07.2008.a. otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 020416 määratud karistus muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar OLEG LODEIKIN-i 28.07.2008.a. otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 020416 tehti kindlaks, et Meelis Keldrema juhtis 07.07.2008.a. kella 09.04 ajal Rahumäe tee 12 juures Tallinnas mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74’19 lg. 1 järgi. Menetlusalune isik on oma vastulauses märkinud, et kahetseb toimepandut. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteos karistust kergendavat asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust ei esine. Joobes sõiduki juhtimine on tahtlikult toime pandud tegu ning rikkuja eesmärgiks ongi peale alkoholi tarvitamist mootorsõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku enese tahtlik käitumine ning liikluseeskirja nõuetesse ja teistesse liiklejatesse ükskõikne ja üleolev suhtumine välistab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu joobeseisundis sõiduki juhtimisel. Menetlusalune isik taotleb oma vastulauses mitte määrata väärteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalusel isikul on varasemalt kehtiv karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse eeltoodut ning ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määraas kohtuväline menetleja Liiklusseaduse § 74’19 lg. 1 alusel Meelis Keldremale karistuseks rahatrahvi 210 trahviühiku ulatuses, s.o 12600 krooni ja Liiklusseaduse § 74’19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5-ks kuuks. KAEBUSE SISU Meelis Keldrema kaitsja vandeadvokaat A. Luberg esitas Harju Maakohtule kaebuse. Meelis Keldrema põhistab oma kaebust sellega, et: I kaebaja poolt esitatav puhtsüdamliku kahetsuse argument on jäetud kohaldamata ja seda on motiveeritud 2 aspektiga : tegu on tahtlikult toime pandud väärteoga, kuna isiku eesmärgiks ongi peale alkoholi tarvitamist mootorsõidukit juhtida; tegemist on enamohtliku väärteoga. Kehtiv õigus ei näe ette, et KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus – ei ole kohaldatav tahtlike või enamohtlike väärtegude puhul, ei ole tõendatud kaebaja eesmärk ( seega n.ö. kavatsetus ) peale alkoholi tarvitamist rooli istuda. Sellisest Otsuse sõnastusest tuleneb väärarusaam, justkui tarvitanuks kaebaja alkoholi selleks, et peale seda alkoholijoobes rooli istuda. Otsuse põhimõtteline eksimus seisneb aga selles, et Otsuses toodud argumendid kaebaja puhtsüdamliku kahetsuse mittearvestamiseks puudutavad eranditult asjaolusid, mis on aset leidnud enne õiguserikkumist. Isik saab puhtsüdamlikult kahetseda ja seda kahetsust väljendada vaid peale õiguserikkumist, mis ta on juba toime pannud. Just see on KarS § 57 lg. 1 p. 3 mõte ja sisu. Isik saab toimepandud 2 õiguserikkumist kahetseda näiteks enda kohese süüdi tunnistamisega ja kohese kahetsemisega (mitte alles hilisemalt seda tehes ), määratud karistuse tasumisega, jne. Küsimus võib olla küll selles, kas see kahetsus on siiras või mitte. Kaebaja on avaldanud kahetsust koheselt, mis annab selget märki kaebaja kahetsuse siirusest. Kaebaja on ka määratud rahatrahvi tasunud. Eeltoodud asjaoludel on KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus – ebaõigesti jäetud Otsuses kaebajale karistuse määramisel arvestamata. II Otsusest:. Menetlusalusel isikul on varasemalt kehtiv karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Otsuse märge on iseenesest õige ( selgitus – nimetatud karistus oli kiiruse ületamise eest kuni 20 km / h, seega kõige leebem kiiruse ületamise määr ), kuid arvestades kaebaja pikaaegset töötamist ametikohal, kus ametialased päevased läbisõidud ametiautoga ulatuvad 300 – 400 kilomeetrini ja tema üldist juhistaaži, on ilmne, et kaebaja on korrektne liikleja ja tema käesolev rikkumine on juhuslikku laadi. Ka on kaebaja eelnev üks liiklusalane rikkumine sedavõrd teiselaadne käesolevast, et selle arvestamine lisakaristuse määramisel käesolevas asjas ei ole õige. III Liiklusseaduse § 74.19 lg. 1 näeb ette kaebajale määratud karistusliigi - rahalise karistuse kuni 300 trahviühikut ( KarS § 47 miinimummäär 3 trahviühikut ). Kaebajale on määratud rahatrahv 210 trahviühikut, s. o. tunduvalt üle keskmise määra. Liiklusseaduse § 74.19 lg. 2 näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni. Kaebajale on määratud lisakaristus 5 kuuks, s. o. keskmise määra lähedale. Kaebuse esitaja leiab, et kaebaja isikut ja senist õiguskuulekust arvestades on põhikaristusena sellise suurusega rahatrahvi määramine piisav, hoidmaks teda edaspidi toime panemast õiguserikkumisi ja lisakaristuse määramine on neil asjaoludel ebaproportsionaalne karistuse eesmärgiga, s. o. õiguskorra kaitsmise huvidega. IV Kaebaja töökoht – AS G esitab maakohtule põhistatud taotluse kergendada Meelis Keldremale määratud karistust ning tühistada lisakaristus. V Advokatuuriseadus § 44 lg. 1 p. 1, Väärteomenetluse seadustik §§ 2, 21 ja Kriminaalmenetluse seadustik § 47 lg. 2 kohustavad advokaati kaitsjana kasutama kliendi kaitseks kõiki kaitsmisvahendeid – ja viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada klienti õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud. Kaitsja avaldab veel järgmist. Väärteoprotokollis on sätestatud, et kaebaja rikkus LE § 76 p. 1 sätteid, millega pani toime Liiklusseadus § 74.19 sätestatud väärteo. Otsuse kohaselt karistati kaebajat Liikluseeskirja § 76 p. 1 nõuete rikkumise eest ( seega sama säte mis väärteoprotokollis ) ; kaebaja käitumine kvalifitseeriti Otsuses Liiklusseaduse § 74'.19 lg. 2 järgi. Otsuses osundatud sätet - Liiklusseaduse § 74'.19 lg. 2 ei mainita väärteoprotokollis ; veelgi enam – sellist sätet ei eksisteeri, mistõttu selle järgi ei saa isiku käitumist kvalifitseerida ega isikut selle rikkumise eest ka karistada. Ainuüksi sel põhistusel tuleb Otsus tühistada ning väärteomenetlus kaebaja suhtes üldse lõpetada. Kaebuse taotlus 3 Käesolevas kaebuses esitatakse taotlus Otsuse osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, milles jätta kaebaja suhtes kohaldamata lisakaristus. Samas, maakohtu nõustumisel kaebuse V osas kirjeldatud argumentidega leiab kaitsja, et esineb piisav alus kohtuotsusega Otsuse tühistamiseks täies mahus Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kaitsja palub: tühistada kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini koostatud 28.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 020416 osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja suhtes täies mahus kohaldamata lisakaristus. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6. Kohtunik: 4